Maailmas on asjad praegu kuidagi veidrad ja polariseerunud. Tõsi, olukord ei ole selliseks muutunud üleöö. Praxise uuringus “Alfamehed ja lillekesed: misogüünia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis” toob rühm teadlasi välja olulisi põhjuseid, miks peaksime ühiskonnana polariseerumise vastu ja võrdõiguslikkuse poolt oma samme seadma.
“Kui polariseerumine süveneb ning mehed ja naised liiguvad väärtustelt ja hoiakutelt vastassuundades, võib see ühiskondlikul tasandil avalduda demograafilise kriisina ning põhjustada probleeme, mis mõjutavad laiemalt ka tööjõuturgu, sotsiaalsüsteeme ja riigi jätkusuutlikkust tervikuna. /—/ Venemaa kõrval asuva Eesti jaoks on tähtis tuua välja ka soolistatud desinformatsiooni tähtsus tänapäevases hübriidsõjas,” kirjutavad autorid.
Uuringu tulemusena tuuakse muuhulgas välja hulgaliselt soovituslikke samme, mis on vajalikud, et polariseerumise kursil liikuvat ühiskonda sellest eemale suunata. Nende sammude (näiteks KiVa programmi laiendamine ja kohandamine, meediakirjaoskuse arendamine, suurem tähelepanu demokraatiaharidusele ja kodanikupädevuste arendamisele, stereotüüpide murendamine teavituse abil, soolise võrdõiguslikkuse laiendamine jne) juures juba on ja saavad ka tulevikus olla abiks kodanikuühiskonna organisatsioonid. Uuring on teaduspõhine vaade sellele, mis on ja saab lähitulevikus olema meie kodanikuühiskonna organisatsioonide rolle siduv suur probleem.
Head lugemist!