Mida kuulata Arvamusfestivalil 2020?
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Reedest laupäevani toimuv Arvamusfestival tähistab sel korral põhiseaduse sajandat sünnipäeva ja seetõttu ongi katusteemaks põhiõigused ja -vabadused. Noppisime välja arutelud, mida korraldavad vabaühendused meie liikmete seast võei mis puudutavad kodanikuühiskonnale olulisi teemasid. Toimuvad ka juba tavaks saanud erakonnaesimeeste debatt ning presidendi, õiguskantsleri ja riigikohtu esimehe vestlusring vabadusest.
Kas on vabadust olla mittevegan?
14. august 2020 @ 12:00-13:30
Kas meil on vabadust olla mittevegan, kui:
- maailm on kliimakriisis ja tööstuslik loomakasvatus toodab pea viiendiku kõigist inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest, põhjustab veekogude eutrofeerumist ja reostumist, liigilise mitmekesisuse hävingut ja antimikroobiresistentsuse teket;
- teadlased on kinnitanud, et nii loomad kui ka inimesed on eneseteadlikud ja tundevõimelised, seades nii ühtmoodi küsimärgi alla loomade väärkohtlemise, tapmise ja ärakasutamise;
- meile on kättesaadavad eetilised alternatiivid ning võimalus luua tingimused, mis soodustavad paremate valikute tegemist?
Praegu nõutavad veganid vähemusena läbi raskuste endale õigusi, et saada veendumustekohast kohtlemist avalikes asutustes, töökohtadel, kaubanduses. Arutelus küsime, kas peaks ehk hoopis maailm ümber veganite muutuma? Võibolla polegi enam ratsionaalset põhjendust ega moraalset alust olla mittevegan? Arutelul on kirjutustõlge.
Korraldaja: Eesti Vegan Selts
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/kas-on-vabadust-olla-mittevegan/?url=/kava/
Väärarusaamad – kuidas need tekivad ja miks nad nii visad on?
14. august 2020 @ 14:00-15:30
Ühelt poolt tõuseb maailmas aina enam fookusesse nn kodanikuteadus, mis annab inimestele võimaluse nii teadusetegemist paremini mõista kui ka sellesse panustada, näiteks andmeid kogudes. Sellises protsessis osalemine aitab teadusetegemist ja teadusliku info olemust paremini mõista. Teiselt poolt näib, et määr, mil inimesed suvalistel alustel kokku pandud infokildudest tekkinud väärarusaamu omaks võtavad ja levitavad, ei erine aegadest, mil ligipääs tõesele infole oli palju piiratum. Kiire massikommunikatsiooni ajastul, nagu ka erinevate globaalprobleemide ajastul peaks aga kaasamõtlemine ja -tegutsemine põhinema teaduspõhistel, mitte väärmõistelistel arusaamadel. Mida teadus teab mõtlemise arengust ja kas oleks tark see teadmine laiemasse arutellu kaasata? Miks on ikkagi nii tavapärane, et kaldume kiirelt ja järeldustevabalt müüte üles noppima? Millist rolli mängivad selles protsessis inimeste endi eelnevad teadmised-uskumused ja muud omadused? Kas inimesi saaks toetada selles, et nad oleksid rahulolematumad iseenda kiirelt leitud järeldustega? On teada ka, et ka haritud inimene võib mis tahes valdkonnas, milles ta ise kõrvuni sees ei ole, valeinfot uskuma jääda või kogemuspõhiseid, ent vääraid hinnanguid loopida. Arutelu väärarusaamade ja -mõistete kujunemisest lahkavad eri valdkondade eksperdid, kes püüavad leida viise, kuidas väärarusaamade kujunemist võimalikult realistlikult, kas või iseenda peal, näitlikustada.
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/vaararusaamad-kuidas-need-tekivad-ja-miks-nad-nii-visad-on/?url=/kava/
Isade roll: töö- ja pereelu tasakaal, võrdsed võimalused vanemaks olemisel
14. august 2020 @ 14:00-15:30
Viimasel aastal on perepoliitikast palju räägitud pigem naiste võtmes. Kuhu kuuluvad aga mehed ning mis on nende roll perepoliitika kujundamisel? Kas kolmepealine troika – karjäär, pere, lapsed – on jõukohane üksnes väljavalituile? Kas isadele on tagatud võrdsed võimalused vanemaks olemisel? Arutelul on kirjutustõlge.
Korraldaja: Lastekaitse Liit
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/isade-roll/?url=/kava/
Rahvusvahelised kohustused: kas kasulikud ka mulle?
14. august 2020 @ 16:00-17:30
Mais 2021 ootab Eestit ees juba kolmas ÜRO inimõiguste ülevaatus, kus rahvusvahelisel tasandil hinnatakse Eesti riigi panust inimõiguste tagamisele ja kaitsmisele. Riikide soovitustest ja hinnangutest koostatakse põhjalik kokkuvõte, millest peaks saama oluline inimõiguste kaitse tööriist nii riigile kui ka valitsusvälistele organisatsioonidele. Mais annab Eesti aru, kuidas eelmisel korral saadud soovitusi on viimase viie aasta jooksul rakendatud. Kas selliseid aruandeid ja ülevaatusi tehakse, et kaitsta iga Eesti inimese elu, õigusi ja heaolu, või on see lihtsalt üks rahvusvaheline kohustus? Mis on rahvusvaheliste lepingute ja kohustuste otsene kasu Eesti inimesele? Arutelul on kirjutustõlge.
Korraldaja: Eesti Inimõiguste Keskus
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/rahvusvahelised-kohustused-kas-kasulikud-ka-mulle/?url=/kava/
Koputajad, pealekaebajad ja vilepuhujad
14. august 2020 @ 16:00-17:30
Vihjeandmist ei peeta Eestis soositud nähtuseks. Inimestele, kes julgevad ebaõigluse või pettuste kohta sõna võtta, saab tavaliselt osaks avalikkuse või, mis veelgi hullem, kolleegide, sõprade ja pereliikmete kriitika. Siiski peaks vihjeandjate kaitse seadusandliku raamistiku puudumine muutuma 2021. aasta lõpuks, kui Eesti õigusaktidesse võetakse üle ELi direktiiv liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta. Direktiiviga kehtestatakse konkreetsed normid, kuidas nii ettevõtted kui ka avaliku sektori asutused peavad tagama vihjeandja konfidentsiaalsuse ja kaitse survemeetmete eest. Korruptsiooni ennetamiseks nii avalikus kui ka erasektoris on oluline julgustada töötajaid rikkumistest teavitama ja kaitsta neid siis, kui nad seda teevad. Vihjeandjate kaitse on üldsuse huvide kaitsmiseks ning avatud organisatsioonikultuuri edendamiseks väga oluline. Organisatsioonis toimepandavate rikkumiste esimesed tunnistajad ongi tihtipeale töötajad. Teabe kiire edastamine võib aidata avastada rikkumisi, mis kahjustavad organisatsiooni mainet ja finantse, ning kaitsta inimesi kahju või isegi surma eest. Siiski jääb küsimus – kas seadusel on võime mõjutada ühiskondlikku suhtumist paremuse poole? Mida teevad ettevõtted ja asutused juba praegu vihjeandjate kaitsmiseks ja mida tuleks teha veel paremini?
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/koputajad-pealekaebajad-ja-vilepuhujad/?url=/kava/
Eksperimendid avalikus sektoris: inimkatsed või tööriist poliitika kujundamisel?
14. august 2020 @ 16.00-17.30
Eksperimenteerimine avalikus sektoris on vastuoluline teema. Suures plaanis leiab avalikus sektoris toetust ideele, et eksperimenteerimine võiks olla hea viis üha komplekssemate poliitikaprobleemide tõendupõhiseks lahendamiseks ja innovatsiooniks avalike teenuste pakkumisel. Samal ajal tõstatuvad ka küsimused eetikast, põhiseaduspärasusest ja skaleeritavusest. Kuidas aga katsetada midagi raputavalt uuenduslikku ja tekitada ruum ideede kiireks testimiseks ilma olemasolevate normidega vastuollu minemata?
Kuidas ohjata väärinfot, hoides sõna vaba?
14. august 2020 @ 18:00-19:30
Kümned maailma riigid on asunud otsima lahendusi väärinfo ja desinformatsiooni vohamisele inforuumis (eriti veebis), üritades seda ühel või teisel moel reguleerida. Lähematest näidetest võib tuua Prantsusmaa infomanipulatsioonide vastase seaduse ja mööndustega ka Saksamaa vihakõnevastase seaduse. Mõlema puhul on aga kritiseeritud, et need piiravad ülemäära inimeste põhiõigusi. Kuidas tagada, et väärinfovastane võitlus, mis on kahtlemata vajalik, ei rikuks ebaproportsionaalselt sõnavabadust ja teisi põhiõigusi? Milliseid (seadusandlikke) võimalusi inforuumi korrastamiseks sisu reguleerimise kõrval veel on? COVID-19 pandeemia alguses muutsid suured veebiplatvormid pea üleöö oma poliitikat mitte olla “tõekuulutajad”, nagu nad seda ise varem sõnastanud olid. Platvormide kiiret reaktsiooni väärinfo laialdasele levikule – või infodeemiale, nagu WHO seda COVID-19 pandeemia tuules kutsuma hakkas – ning tõese info levitamist on kiidetud ja põhjusega. Samal ajal tekitab see hulgaliselt küsimusi läbipaistvuse, vastutuse, andmekaitse ja sõnavabaduse kohta, sest erinevalt riikidest, kelle eriolukorrad on ajutised ja seadusega sätestatud, ei anna veebiplatvormid oma toimetuslikest otsustest, ajutistest erireeglitest ja teistest kasutajaid mõjutavatest sammudest kellelegi aru.
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/kuidas-ohjata-vaarinfot-hoides-sona-vaba/?url=/kava/
Kas ja kuivõrd on Eesti noortele rahu ning julgeolek enesestmõistetav?
14. august 2020 @ 18:00-19:30
Oleme harjunud, et Eestis pole suurt vajadust ei humanitaarabi ega rahuvalvamise järele. Kas hindame end ümbritsevat rahu ja inimõigusi või oleme muutunud selle suhtes mugavaks? Või on hoopis Eestil endal rahu tagamisega probleeme? Eesti, olles julgeolekunõukogu mittealaline liige aastatel 2020-2021, seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, sealhulgas sellega, kuidas hoida maailmas rahu. Tulenevalt inimõiguste konventsioonist on Eestiski kõigil õigus näiteks rahumeelsetele kogunemistele ja poliitilisele osalusele, aga ka õigus olla diskrimineerimata ning tunda ennast turvaliselt. Arutelus käsitletakse, kuidas noored saavad olla rahu ja sildade loojateks eri eluvaldkondades, edendades sellega ühiskonnas inimõiguste ja demokraatia põhimõtteid. Arutelul on kirjutustõlge.
Korraldaja: Eesti Noorteühenduste Liit
Demokraatiatrenn
14. august 2020 @ 19:00-19:45
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/demokraatiatrenn/
E-rivajadus ja e-riik. Kui ligipääsetav on veeb?
15. august 2020 @ 11:00-12:30
Puuetega inimeste iseseisvaks eluks ja kõigis eluvaldkondades täielikuks osalemiseks peab riik ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt tagama võrdsetel alustel juurdepääsu füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele. Milliste katsumustega seisame silmitsi ja millised on lahendused seoses juurdepääsuga digitaalsele infole? Arutelul on ka kirjutustõlge.
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/e-rivajadus-ja-e-riik-kui-ligipaasetav-on-veeb/?url=/kava/
Usu- ja veendumusvabadus – millise määrani sallitav, millise määrani salliv?
15. august 2020 @ 12:00-13:30
Milline on tasakaalustatud ja õiglane lahendus, kui usu- ja veendumuvabadus põrkub teiste õiguste ja vabadustega? Kas usulised veendumused annavad õigustuse kellegi ebavõrdseks kohtlemiseks? Kas sõna on alati vaba, väljendades või naeruvääristades usulisi veendumusi? Neid ja teisigi küsimusi on kavas käsitleda nii kirikute, riigi, juristide, psühholoogia kui ka meedia vaatest.
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/usu-ja-veendumusvabadus-millise-maarani-sallitav-millise-maarani-salliv/?url=/kava/
Kas arengukavad on katki? Parandame koos ära!
15. august 2020 @ 12.00-13.30
Avaliku- ja kolmanda sektori strateegilise juhtimise tööriistad on ajalooliselt pärit ärisektorist. Viimases on mõju küsimus tagajärgedesse puutuv, esimestes eesmärki. Et aga avalik ja kolmas sektor on ärijuhtimisest laenatud meetodeid kasutanud, siis on nende kõrvale arendatud eraldi mõju mõtestamise ja mõõtmise tööriistad. See ei ole mõistlik. Mõju ei peaks nendes organisatsioonides olema eraldi teema, vaid nende strateegia kese ja kogu muu strateegilise juhtimise alguspunkt.
Tahaksime koos Arvamusfestivali osalejatega kaardistada selle probleemi ulatust ja mõjusid ning siis koos teha esimesi samme lahenduste poole ka.
Korraldaja: SA Domus Dorpatensis
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/kas-arengukavad-on-katki-parandame-koos-ara/?url=/kava/
Pagulased arutavad: kuhu ma kuulun?
15. august 2020 @ 13:00-14:30
ÜRO Pagulasameti andmetel on 1% maailma elanikkonnast põgenikud. Eestigi pakub varjupaika mõnesajale inimesele, kes on koduriigist põgenenud tagakiusamise eest, sõja või vägivaldsete konfliktide tõttu. Pagulased arutavad oma identiteedi ja kuulumise üle: kuivõrd mõjutab nende unikaalne olukord seda, kuidas nemad Eestisse suhtuvad ja kuidas Eestis nendesse suhtutakse? Millisena näevad nad oma rolli Eesti ühiskonna liikmetena? Ja mida Eesti võiks teha kogu maailma pagulaste heaks? Arutelul on kirjutustõlge.
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/pagulased-arutavad-kuhu-ma-kuulun/?url=/kava/
Kes kaitseb inimõiguste kaitsjat?
15. august 2020 @ 15:00-16:30
Viimastel aastatel on inimõiguste kaitsjad olnud Eestis rünnaku all. Vähemuste õigustega tegelevad vabaühendused, ajakirjanikud, juristid, ametnikud teevad seda tihti enda isiklikku elu, peret ja tervist ohverdades. Maailmakohviku formaadis arutelu sisendist tehakse avalik kokkuvõte. Arutelul on kirjutustõlge.
Korraldaja: Eesti Inimõiguste Keskus
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/kes-kaitseb-inimoiguste-kaitsjat/?url=/kava/
Kaasamine versus koosloome – kuidas saavutada kõigiga arvestav õiglase ülemineku protsess Ida-Virumaal?
15. august 2020 @ 16:00-17:30
Ida-Virumaa õiglase ülemineku strateegia eduka koostamise ja teokstegemise üheks olulisemaks võtmesõnaks on kõigi puudutatud inimeste sisukas osalemine protsessis. Kuidas luua strateegia nii, et kõik osapooled oleksid sisuliselt kaasatud ning peaksid seega ka lõpptulemust enda omaks? Kas ja kuidas saaks koosloome sellele kaasa aidata?
Kus on tuleviku Eestis hea elada? Krattidest, suitsusaunast ja õnnest
15. august 2020 @ 16.00-17.30
Uus inimarengu aruanne “Linnastunud ühiskonna ruumiline areng” mõtestab erinevate vaatenurkade alt Eesti ruumilist arengut ning selle mõju heaolule ja laiemalt ühiskondlikele protsessidele. Ülemaailmne koroonakriis näitas ilmekalt, et suurt osa tööd saab 21. sajandi teisel kümnendil teha kodukontorist. Seega saab aina olulisemaks küsimus, kus asub kodu? Eriolukorralises argielus sai igaüks omal nahal tunda, kuidas kodulähedase tervist toetava avaliku ruumi (rohealad, pargid, kergliiklusteed, metsarajad) olemasolu hakkas määrama vaimset ja füüsilist heaolu. Taolisele ruumile ligipääsu kitsaskohad ja ebavõrdsus avalduvad kõige teravamalt suuremates linnades ja nende tihedamalt asustatud piirkondades. Tervist toetaval, atraktiivsel, turvalisust ja kogukondlikkust soosival ruumil on inimese heaolule ja aina enam ka elukohavalikutele oluline mõju. Kas need tegurid võiksid anda olulise tõuke väikelinnadesse ja maale kolimisele? Või toob tulevik meile ainult Suur-Tallinna ja tühja Eesti?
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/kus-on-tuleviku-eestis-hea-elada-krattidest-suitsusaunast-ja-onnest/?url=/kava/
Ahistamine kõrgkoolis – erandjuhtum või normaalsus? Kus on piir?
15. august 2020 @ 17:00-18:30
2020. aastal valmis Eesti Üliõpilaskondade Liidu eestvedamisel uuring Eesti avalik-õiguslike kõrgkoolide hulgas, mis nentis, et soolise ja seksuaalse ahistamise tagajärgedega tegelemine on kõrgkoolides vähe reguleeritud. Millised reeglid ja seadused kehtivad laiemalt ülikoolides ahistamise kohta? Kuidas läheneda tunnetuslikele/kultuurilistele erinevustele? Kust leida häid eeskujusid süsteemide loomiseks antud olukordadega toimetulemisel? Kellel langeb vastutus olukordade lahendamisel? Kuidas tuua teema ühiskonnas tabu staatusest välja? Arutelul on kirjutustõlge.
Korraldaja: Eesti Üliõpilaskondade Liit
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/ahistamine-korgkoolis-erandjuhtum-voi-normaalsus-kus-on-piir/?url=/kava/
Demokraatiatrenn
15. august 2020 @ 19:00-19:45
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/demokraatiatrenn/
Vabadustest
15. august 2020 @ 20:00-21:30
Kas ja kuivõrd on võrreldes 1990ndatega muutunud meie arusaamad ja ootused vabadustele? Tänavuse festivali finaalis arutlevad kolme põhiseadusliku institutsiooni juhid, kuidas on meie vabadused 30 aastaga realiseerunud, millised vabadused on veel realiseerumata ning kas meid ähvardab oht kalduda end ise okupeerima ja oma vabadustest loobuma.
Täpsem info: https://arvamusfestival.ee/stage/vabadustest/?url=/kava/
