Vabatahtlikud koostasid paljudele õpilastele individuaalsed tegevuskavad, eesmärgistati tulevased tegevused ja määratleti sekkumised, vahendid, meetodid, kes ja kuidas last toetab. Samuti toimusid koolitused, kus selgitati õpetajatele kooli õpilaste füüsiliste puuete iseloomu ja tüüpe ning abivajadusi igapäevastest tegevustes. Kunstiteraapia seansside kaudu pakuti õpetajatele võimalust uurida lähemalt ka enda identiteeti ja väärtushinnanguid. „Rise and Shine kooli õpetajatel on olemas napp pedagoogiline haridus, mis vastab Keenia nõuetele, kuid mis hõlmab väga vähesel määral teadmisi erivajadustega laste õpetamisest. Loodame väga, et meie kogemuste jagamisest oli abi ja nad oskavad neid lapsi nüüd teise pilguga näha ning ka edukamalt toetada,” ütles Maria Tomson. „Oma suurimaks töövõiduks peame just õpetajate ja kooli direktori mõtteviisi muutust. Kui meie lähetuse alguses olid nad skeptilised, siis kolm kuud hiljem nägime, et enamik nendest suhtus lastesse ja ka meie tegemistesse suurema empaatiaga. Tekkinud oli õpimotivatsioon ja nagu üks õpetaja tõdes, sai neile selgeks, et „elu võib olla ka teistsugune, kui nad teadsid selle külas olevat”,” lisas Hille Maas.
Vabatahtlikud viisid sisse regulaarsed liikumise ja mänguliste tegevuste tunnid, mida koolis enne läbi ei viidud. Lastele õpetati lihtsamate sportmängude nagu võrkpall ja jalgpall reegleid ning koolile hangiti spordivahendeid. Olemasolevad abivahendid vaadati üle, hinnati remonttööde vajadust ja konsulteeriti kohalike spetsialistidega neid võimalusi. Asutati „Terviseklubi”, kuhu kuuluvad ärksamad õpilased jälgivad teiste hügieeniharjumusi ja tuletavad meelde käte, jalgade ja hammaste pesemise ning haavade eest hoolitsemise olulisust. Ka koolimaja seinad said rõõmsavärviliste loomapiltidega kaetud. Lisaks panustasid vabatahtlikud Eesti-Keenia sõpruskoolide tegevustesse ning aitasid jagada koolivorme ja koolivahendeid eestlaste toel koolis käivatele lastele.
Ühe suure hoogtööpäeva raames aidati kooliõpilastel vabaneda Aafrikas laialt levinud parasiitputukast liivakirbust. Kui ennast inimese naha alla peitvad parasiidid jätta eemaldamata, võivad nad tuua kaasa väga tõsiseid haigusi surmajuhtumiteni välja. Esmane ennetusvahend liivakirpude vastu on kinniste jalavarjude kandmine, aga paljude laste peredel pole jalanõude ostmiseks raha. Liivakirpude vastu võitlemise kava koosnes mitmest osast – muretseti piisavalt seepi, harju, kindaid, pesukausse, kuivatusrätte sajale koolilapsele, hangiti desinfitseerimisvahendit ja petrooleumisalvi. Keenia Punase Risti vabatahtlike, õpetajate ja vanemate õpilastega abiga puhastati kõikide abivajavate laste jalad. Tervisekampaania rahastus tuli Mondo Tarkusefondi eraannetustest, jalatsid aitas lastele hankida Eesti ettevõte NanoID.
Mondo vabatahtlike lähetust toetas Eesti Välisministeerium arengukoostöö vahenditest.
Juba selle aasta juulis lähevad Euroopa Humanitaarabi vabatahtlike algatuse raames Keeniasse uued vabatahtlikud, kes toetavad kohalikku partnerorganisatsiooni kogukonnaarenduses ning HIV-positiivsete inimeste toitumisalases nõustamises. Septembris läheb Keeniasse koolidega töötama ka uus vabatahtlik õpetaja.
Mondo vabatahtlike tegemistest saab pikemalt lugeda Mondo blogist
https://www.mondo.org.ee/paevikud/
Pildid vabatahtlike tegevustest on saadaval siin:
https://www.flickr.com/photos/mondopildipank/albums/72157689792936810
Lisainfo:
Ave-Marleen Rei
MTÜ Mondo
+37253585343