Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Reedel avati Vabamus näitus “Vabaduse kaitsel: Eesti kodanikuühiskond Vene-Ukraina sõjas”, mis toob esile kodanikuühenduste ja riigi rolli Ukraina abistamisel ning avab ukse Eesti ja Ukraina vahelistele tihedatele koostöösidemetele. Näituse valmimisse andsid oma panuse mitmed vabaühendused ja ka meie liikmekoordinaator Heleene Lippmaa-Alliksoo. Heleene pidas näituse avamisel kõne, mida saad järgnevalt lugeda.
“Austatud suursaadik, külalised.
Aitäh, Martin, et ligi aasta tagasi pöördusid mu poole sooviga Vabamus see näitus koostada. Mul on au ja privileeg olla täna siin esindamas nii Vabaühenduste Liitu kui ka kodanikuühiskonda, kellest näitusel juttu on. Vabaühenduste Liidu kogukonnajuhi ja annetuste kogujate võrgustiku eestvedajana on mul suur rõõm näha näitusesse panustajate hulgas nii palju tuttavaid organisatsioone ja inimesi. Igaüks neist ja veel mitmed teised vääriks oma tegevuste eest Ukrainas isiklikku näitust ja ära märkimist.
Täiemahulise sõja puhkemine Ukrainas näitas, et meie vabaühendused on piisavalt küpsed, et tulla kriisiolukorras efektiivselt toime. Eesti vabaühendused olid ühed esimestest, kes juba sõja esimestel päevadel kriisipiirkonnas oma meeskondadega kohal olid. Selle valmiduse võtmeks on kolm märksõna – aktiivsus, paindlikkus ja võimekus.
Aktiivus nii ühingute enda kiire reageerimise kui ka laiema kodanikuühiskonna kontekstis – meie ühingud said olla ühed esimesed tänu annetajatele ja vabatahtlikele, kes sõja esimestest päevadest tohutu aktiivsusega üllatasid. Näiteks Pagulasabi kogus annetusi esimestel nädalatel ühe nädalaga ühe miljoni ja järgmise nädalaga järgmise miljoni ja esimesed evakuatsioonibussid startisid Eestist Ukraina poole juba sõja esimesel päeval.
Selleks, et kiiresti uute tingimuste ja nõudmistega kohaneda, on vaja paindlikkust. Annetused andsid organisatsioonidele (nende tegevuseesmärkide piires) paindlikkuse tegutseda täpselt nii nagu hetkel kõige vajalikum ja mõjusam oli. Lisaks erinevalt riigiabist või projektirahadest sai annetuste toel tegutseda koheselt ja operatiivselt, mis on kriisiolukorras kriitilise tähtsusega.
Aktiivsust ja paindlikkust on aga vaja teadlikult juhtida ning siin tuleb mängu kolmas võtmesõna – võimekus. Selleks, et inimesed saaksid toetada Ukrainat ja ukrainlasi, on vaja kedagi, kellel on teadmised ja oskused seda abi mõjusalt koordineerida. Õnneks on meil Eestis võimekad vabaühendused, kes selle keerulise ülesande enda kanda võtsid, tegid seda edukalt ja teevad siiani.
Levib arvamus, et kord annetusi kogunud organisatsioonis pettunud annetaja edaspidi enam annetada ei taha ja Eesti inimesed on sõjast väsinud. Rahvusvahelised uuringud näitavad siiski, et seis niivõrd drastiline ei ole ja ka annetajate usaldust on võimalik taastada. Ka hiljutine World Giving Index näitab, et oleme küll võrreldes 2022. aastaga edetabelis kukkunud, kuid püsime varasemate aastate lõikes ikkagi “normaalse” arengu teel, nokk ülespoole. Loodetavasti saame sellega kinnitada uskumust, et tänaseks on kodanikuühiskond piisavalt küps, et kui ka probleeme esineb, tulevad need probleemid välja, nendest saab õppida ja tugevamana edasi liikuda. Sellist eeskuju soovime meie näidata näiteks annetuste kogumise hea tavaga, millega pärast 2023. aastal tekkinud usalduskriisi on liitunud kümneid uusi organisatsioone, nende hulgas ka suure arenguhüppe läbi teinud Slava Ukraini.
Kuigi täiemahulise sõja puhkemise ajal enneolematult kõrgeks tõusnud kodanikuühiskonna aktiivsus on maandunud sõjaeelsele tasemele tagasi, kestab sõda endiselt edasi ja needsamad organisatsioonid vajavad endiselt kogu kodanikuühiskonna tuge, et oma mõjusat tööd jätkata. Inimese tasandil on arusaadav, et me väsime. Väsime sõjast, pidevast pingutusest. See on inimeseks olemise võlu ja valu. Kodanikuühiskonnas tervikuna on aga oluline, et kui üks inimene väsib, on 10 inimest valmis teda toetama ja tema rolli edasi kandma. Vaid nii saame kodanikuühiskonnana olla jätkusuutlikud.
Seega, kui väsid, siis puhka. Tegele asjadega, mis toovad rõõmu. See on Eestis endiselt võimalik tänu tööle, mis oleme kodanikuühiskonnana Ukraina toetamiseks teinud. Kuid pärast puhkamist tule ja panusta edasi nii nagu kõige paremini oskad – olgu see siis annetades raha või aega, panustades oma teadmiste ja oskustega, või mõnel muul viisil. Seda selleks, et järgmine inimene saaks puhata ja tulla tugevamana tagasi. Vaid nii kestame kodanikuühiskonnana edasi – ikka aktiivse, paindliku ja võimekana.”
Foto: Robin Roots.
