Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Oktoobris külastasid Eesti vabaühenduste esindajad Vabaühenduste Liidu ja Avatud Eesti Fondi eestvedamisel ja Aktiivsete Kodanike Fondi toetusel Norra vabaühendusi.
Norra kodanikuühiskonna ümber levivad müüdid, näiteks, et Norra kodanikuühiskonnal on mugav toimetada sellises riigis, kus naftarahaga on kõik kättesaadav. Kuigi osaliselt vastab see ka tõele, on peamine Norra tugeva kodanikuühiskonna alustala nende ajalugu. Nimelt juba 18. sajandil tekkis Norrasse talgukultuur, mis on säilinud tänaseni – u 70% elanikkonnast panustab vabatahtlikult mingi eesmärgi hüvanguks. Väärtuskasvatus hakkab pihta juba alus- ja algharidusest. Praegu väljendub talgukultuur näiteks selles, et kooli juures toimuvaid huviringe ei tellita sisse, vaid nende ringide läbiviimise eest vastutavad lapsevanemad solidaarselt. Või selles, et igas piirkonnas on oma MTÜ, mis tegeleb vabas õhus aja veetmise võimaluste arendamisega, näiteks korrastab matka- ja suusaradu.
Meie õppereisi fookuses oligi vabatahtlik töö, täpsemalt see, kuidas me Eestis saaksime paremini vabatahtlikke kaasata ja rakendada. Kuigi läksime sinna õppima, siis võõrustajad ise leidsid, et ka neil on meilt palju õppida, lihtsalt teistes aspektides. Järgnevalt väike ülevaade organisatsioonidest, keda külastasime.
UngOrg on Oslo noorteorganisatsioonide katusorganisatsioon, mis tähistab sel aastal oma 40. sünnipäeva. Nende sihtrühm on noored vanuses 13-27 aastat. UngInfo pakub tasuta nõustamist noortele, kes vajavad tuge ja abi ühiskonnas hakkama saamiseks. 60% päringutest on seotud tööga, eriti populaarsed on praegu omavalitsuste poolt noortele pakutavad suvised töövõimalused. Muud päringud on seotud hariduse ja majutusega.
Organisatsioon on täielikult noorte juhitud: kord aastas toimub üldkogu, kus valitakse uus juhatus, mis moodustatakse liikmesorganisatsioonide noortest esindajatest. Noored valivad endale kõige olulisemad teemad, kujundavad ja kinnitavad eelarve, valivad juhtkonna. Neil on 55 liiget, kes maksavad sümboolset liikmemaksu 25 eurot.
Norras on igal erakonnal noorte tiib, seega osalevad noored aktiivselt poliitika kujundamises, noortelt küsitakse nõu ja nende arvamus loeb. Kord aastas toimub Noorteparlamendi kuulamine, kus 120 noort koolidest, noorteklubidest ja keskustest arutavad viie kõige aktuaalsema teema üle, mis on eelnevalt hääletusvoorudes välja valitud.
Koroona aeg mõjutas neid päris korralikult, sest noored ei olnud vabatahtlikkust tööst sel perioodil niivõrd palju huvitunud või ei saanud seda lihtsalt teha. Tänu platvormi ja hääle pakkumisele läbi UngOrgi on noored end taas leidnud erinevates noorteorganisatsioonides ning tähelepanuväärne on see, et järjest nooremad inimesed on huvitatud just organisatsiooni juhtimisest. Ühing ise arvab, et neil on säärane tulemus õnnestunud läbi selle, et neil on Oslo kesklinnas pakkuda koht, kus ühingud saavad tulla aega veetma ja tööd tegema. Samuti on katusorganisatsiooni roll pakkuda ühingutele professionaalset huvikaitse tuge, mis tähendab, et ühingud ei jää oma mõtetega üksi vaid noored saavad tuge, kuidas enda hääl kuuldavaks teha.
Dyrebeskyttelsen Norge Oslo og Akershus on Oslo vanim loomade varjupaik, mis tähistas hiljuti 160 aasta sünnipäeva. Organisatsioonis on ainult kaks palgalist töötajat: vabatahtlike koordinaator ja finantsspetsialist. Kõik teised panustajad on vabatahtlikud, kokku umbes 300. 80% vabatahtlikest on naised. Vabatahtlike pakutud hoiukodusid on ligi 120, kellega on sõlmitud lepingud, et katta kulud ja jälgida kvaliteeti. Varjupaiga eripära on see, et nad üritavad enamus loomi paigutada hoiukodudesse ning vältida suurte hordide tekkimist varjupaika endasse. Hoiukodude vabatahtlikkele tagatakse kõik vajalik looma hoolitsemiseks, alates kassiliivast lõpetades transpordi korraldamisega loomaarsti juurde. Oluline on ka see, et varjupaik üritab rakendada inimeste oskusi enda hüvanguks: kellel on võimalus autoga ringi sõita, see sõidab ringi autoga ning kes on osav kommunikeerija, see tegeleb ühingu sotsiaalmeediaga.
Varjupaigas endas kestavad vahetused neli tundi, mille jooksul vabatahtlikud hoolitsevad loomade eest, koristavad ja teevad muid toimetusi. Kõigi vahetuste katmiseks on vaja 45 vabatahtlikku nädalas. Tihti tullakse vabatahtlikuks lühikeseks ajaks – ajutiselt töötud, üliõpilased, kes seejärel leiavad töö või kolivad ära.
Sellise voolavuse vähendamiseks on plaanis järgmisest aastast kasutusele võtta vabatahtlikega lepingute sõlmimise praktika, et inimesel oleks garanteeritud vahetusse tulek vähemalt kord kahe nädala tagant poole aasta jooksul. Inimesi, kes soovivad oma aega loomadega tegelemiseks annetada, on rohkem kui Norras varjupaiku, seega pole vaja värbamist reklaamida. Organisatsioon on väga tuntud, enamasti tulevad vabatahtlikud tutvuste kaudu.
Varjupaik töötab peamiselt annetuste toel ja maja, milles varjupaik asub, on neile pärandatud. See pole üksikjuhtum, vaid tüüpiline näide: inimesel pole perekonda, kuid tal on kass ja ta jätab oma säästud varjupaigale lemmiklooma eest hoolitsemiseks.
Frivillighet Norge on Norra variant vabaühenduste liidust, kuid nende fookus on oluliselt rohkem suunatud just vabatahtlikkule tööle. Just vabatahtlikkuse fookusest on nende jaoks oluline erinevate võimaluste loomine organisatsioonidele, kes vabatahtlikke värbavad. Selleks on neil vabatahtlikke väravale sarnanev portaal frivillig.no, kus külastuse ajal pakkus vabatahtlikku tööd 5343 organisatsiooni.
Norra YMCA ehk skaudid ja gaidid rääkisid meile sellest, kuidas nende kogemuse järgi toimub noorte kaasamine. Väga oluliseks pidasid nad seda, et noortele anda pidevalt erinevaid eneseteostusvõimalusi. Nende oma kogemus näitas varasemalt, et kui skaudid ja gaidid liikusid hierarhias pidevalt ülespoole saavutamaks ühingus aina „kõrgemaid“ positsioone, siis osa noori polnud sellest absoluutselt huvitatud. Seega lõid nad süsteemi, kus pidevalt trepist üles astumise kõrval on võimalik valida, millistest treppidest üldse üles ronida ning vajadusel alla tagasi kõndida. Kuigi organisatsiooni näol on tegemist kristliku ühinguga, siis nende tegevustes võivad osaleda kõik noored, kellel on huvi skautluse vastu. Nende kodulehel on palju juhendeid ja juhiseid selle kohta, kuidas erinevates olukordades noori toetada ning millised on noorte enda panustamise võimalused ühingus.
Norra kultuuri- ja võrdsuspoliitikate ministeerium võttis meid väga soojalt vastu. Nendelt saime teada, et Norras puudub tegelikult täpne ülevaade sellest, kui palju kodanikuühiskonna organisatsioone seal toimetab. Seda seetõttu, et kuni 20 000 € käibega ühingud ei pea esitama majandusaasta aruandeid ega olema registreeritud äriregistris. Äriregistrisse peavad aga olema kantud need ühingud, kes soovivad riigilt toetusi taotleda. Vabaühendustega tegelev osakond tõi oma prioriteedina välja vabatahtlikkuse „valge paberi”, mis on valitsuse dokument, mis sisaldab vabatahtlikku valdkonna arengusuundi ja prioriteete. Peamised prioriteedid dokumendis on:
- Võrsed võimalused osalemiseks
- Tugev majanduslik toimetulek
- Lihtsad regulatsioonid ning usaldusväärne partnerlus riigi ja vabakonna vahel
- Teadmistepõhine vabatahatliku valdkonna arendamine ja suunamine
Miniseerium pidas väga oluliseks, et vabakond ise toimetab ja arendab oma valdkonda ning riik sekkub sellesse küsimusse ainult võimaluste loojana. Võrreldes Eestiga on Norras erinev ka ühenduste rahastamine: palju on erinevaid maksusoodustusi ning huvitava faktina toodi välja ka seda, et kui Eestis on hasartmängumaksu nõukogu, läbi kelle osa hasartmängumaksust jõuab kodanikuühiskonnani, siis Norras on arvestatav hulk hasartmängu korraldajaid ja sellest otse tulu kogujaid vabaühendused ise.
KulturAlliansen on selline katus- ja huvikaitseorganisatsioon, mille näolist Eestis otseselt ei olegi. Nad on katusorganisatsioon vabatahtlikkuse alusel tegutsevatele kultuuriorganisatsioonidele erinevatest valdkondadest. Allians moodustati, et suurendada kultuuriühingute mõju spordiorganisatsioonide kõrval, sest ajalooliselt on kultuuri- ja spordivaldkonnas domineerinud spordiorganisatsioonide soovid. Nende käest saime teada, et Norras loetakse tavaliselt ka iga koorilaulja vabatahtlikku töö tegijaks, mis pani meidki mõtlema, kus me Eestis vabatahtlikkule tööle piiri võiksime tõmmata? Üks viimane suurematest KulturAllianseni kampaaniatest juhtis tähelepanu sellele, et Norras on küll tuhandeid koore, kuid kooriproovideks kõlblikke ruume oluliselt vähem. Kui kampaaniapõhine olukorrale tähelepanu juhtimine tundub sulle huvitav, siis saad täpsemalt selle kohta lugeda siit. Põhiline, mis nende ühingu kogemusest kaasa võtta: sama valdkonna ühingud suudavad ennekõike omavahel koostööd teha, mitte tekki enda peale tirida.
Mental Health and Human Rights Info oli küllastatavatest ühingutest kõige väiksem ning ka vabatahtlikke kaasasid nad peamiselt praktikantidena kuni paar inimest korraga. Nad tegelevad olulise vaimse tervise teadlikkuse tõstmise teemaga just inimõiguste kontekstis. Näiteks on neil koolitusprogramm, mis tegeleb nende isikute toetamisega, kes ise toetavad sõjapõgenikke.
Külastus Norra vabaühendustesse andis Eesti külastusgrupile sügavama arusaama vabatahtliku töö ja kogukonnakeskse talgukultuuri olulisusest Norra kodanikuühiskonnas. Hoolimata majanduslikust jõukusest tugineb Norra vabaühenduste tugevus ajaloole, mis soodustab solidaarsust ja ühiseid väärtusi. Kohtumised mitmekesiste organisatsioonidega näitasid, et vabatahtlikkuse kaasamise ning hoidmise praktilised lahendused ja noorte eneseteostusvõimalused on Norras põhjalikult läbi mõeldud. Eesti vabaühendused said mitmeid ideid, kuidas ka siin vabatahtlike osalust tõhustada ja ühiskonna arengusse panustada.
