Oskus küsida ehk õigus teabele edendab demokraatiat
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Riigis toimuvast arusaamiseks tuleb osata selle kohta andmeid leida. Karola Lotta Kiisel Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusest ja Carina Paju Korruptsioonivabast Eestist jagavad Eesti noorte seas läbiviidud uuringu põhjal nõu, kuidas noored, aga ka kõik teised saaksid nende andmeteni jõuda.
Artikkel on kirjutatud projekti “Strengthening civil society rights by Information Access for European Youth”, eesti keeles “Kodanikuühiskonna tugevdamine Euroopa noortele teabele ligipääsu võimaldamise kaudu” (lühendina SIA4Y) raames.
Noorte oskus oma õigusi endale olulistel teemadel kasutada sõltub paljuski nende teadlikkusest. SIA4Y projektis osalenud noorte seas tehtud küsitluse põhjal teadsid vaid pooled (51%) oma õigusest teabele. Nendest noortest 47% olid seda õigust ka praktikas kasutanud, peamiselt teabe saamiseks haridusasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt.
Polariseerumine, kus pooled noortest ei tea sellest õigusest midagi, aga teisalt on palju neid, kes seda praktikas kasutanud, viitab suure tõenäosusega asjaolule, et teabenõude esitamine oli osa mõnest kooliülesandest. Seega jääb õhku küsimus, kuidas jõuda nende noorteni, kes koolis oma õigust kasutama ei õpi, ning mil viisil neid oma kodanikuõigusi kasutama ärgitada – ikka selleks, et neis kasvaks arusaam demokraatlikest protsessidest ja soov ühiskonnas aktiivselt kaasa lüüa.
SIA4Y idee pärineb 2017. aastal Riias toimunud seminarilt “Making the Waves”. Projekt kestis peaaegu poolteist aastat (2018–2020) ning selle juhtmõte oli, et toimivas demokraatlikus riigis tegutsetakse läbipaistvalt, mistõttu on oluline noori sel teemal harida. Projekti põhieesmärk oli informeerida noori õigusest teabele ning suunata neid kasutama seda õigust nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel (Euroopa Liidu) tasandil.
Projekti raames toimus partnerriikides kokku üheksa kohtumist, millel osales ligi 400 noort, ning valmis ka raport “Youth for Healthy Democracy in the European Union” (“Noored toimiva demokraatia nimel Euroopa Liidus”), milles on kirjeldatud demokraatia hetkeseisu, noorte kodanikuaktiivsust Euroopa Liidus ning seda, kuidas Euroopa noored demokraatia säilimisele kaasa saavad aidata. Raporti lisad keskenduvad projektis läbiviidud uuringule ning info kättesaadavuse näidetele Poolas, Lätis, Soomes, Belgias ja Eestis (“Code of Good Practice”).
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse ülesanne oli muu hulgas selgitada projektis osalejatele ja Eestis eraldi sihtgrupina noortevolikogude liikmetele, mis on sooteadlik eelarvestamine kohalikes omavalitsustes ning miks on oluline, et noortevolikogude liikmed oskaksid jälgida KOVide eelarveid ja sinna ka (sooteadlikke) ettepanekuid teha.
Ühiskonna sotsiaalne ja majanduslik areng eeldab nii naiste kui ka meeste panustamist tasulistesse ja tasustamata töödesse. Demokraatia ja majanduse arengu eelduseks on, et indiviididel on võrdsed võimalused end ühiskonnas soost või piiravatest traditsioonidest sõltumata teostada. Sooline võrdõiguslikkus kitsamas mõttes tähistab poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse grupi – naiste ja meeste sotsiaalsete suhete, sealhulgas võimusuhete tasakaalustamisega (täpsemalt võib lugeda Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse kodulehelt www.enut.ee).
Eesti SIA4Y kohtumine “Kes võidavad eelarvetest?” toimus 2019. aasta aprillis Tallinnas. Kohtumisel osalesid peamiselt õpilased ja noortevolikogude liikmed. Arutleti kodanike aktiivse ja passiivse osalemise ning avaliku teabe allikate ja nende kasutamise teemadel. Lisaks tutvustas Eesti endine soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper sootundlikku eelarvestamist ning esitatud info põhjal said noored ka kahte eelarvet analüüsida.
Ühiskondlikust ning kitsamalt võttes poliitilisest elust võõrandumine on Euroopa Liidu noorte seas paraku kasvav tendents. Näiteks pole noored kuigi aktiivsed osalema traditsioonilisemates poliitilistes protsessides – aina vähem suhestutakse erakondadega ning noorte valimisaktiivsus on langustrendis. Vastupidi ootustele pole viimast tõstnud ka e-valimiste laialdasem kasutuselevõtt.
Institutsionaliseeritud poliitikat kõrvale jättes on noored huvitatud hoopis sotsiaalselt tundlikest teemadest ning eelistavad uusi osalusvorme, nagu protestid, sotsiaalsed liikumised ja petitsioonid. Seda oleme näinud ka Eesti kliimaprotestide näitel. SIA4Y projekt keskendus eelkõige ühele tahule sellest – kodanikuühiskonna tugevdamisele teabele ligipääsu võimaldamise kaudu.
Mis on avalik teave? Lihtsalt öeldes on see avaliku sektori tegevuse käigus tekkinud info. Näiteks kuuluvad siia ministeeriumi eelarve, ametnike palgad, eelnõu dokumendid, arved, lepingud, hanked, load ja nii edasi.
Praeguses olukorras on ilmselt kõige päevakajalisem näide koroonaviirusealane informatsioon. Raske on meenutada aega, mil täpse, uue ja selge info saamine meid kõiki nii otseselt oleks mõjutanud. Igal inimesel on vaja teada, millised on hetke piirangud, kui palju on nakatunuid Eestis ja mujal maailmas.
Laias laastus on kodanikul kolm võimalust, kuidas avalikku teavet saada: ta osaleb avaliku võimu kogunemistel, asutused avaldavad avaliku info ise oma kodulehel ja avaandmete portaalis või saab kodanik õiguse teabele ligi pääseda küsimise kaudu, näiteks teabenõude abil.
Teabenõudele on asutus kohustatud reageerima. Kuigi seadus näeb ette teatud olukordi, mille põhjal võib vastamisest keelduda (nt dokument on kuulutatud vaid asutusesiseseks kasutamiseks või teabenõue on nii mahukas, et selle täitmine takistaks ametnikul oma põhitööd tegemast), tuleb seda otsust alati põhjendada ning vaidlustamiseks saab pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole.
Eriolukorra näitel saame kindlasti aru, et kõige tõhusam ja kiirem viis on see, kui asutused ise proaktiivselt andmeid ja teavet avalikustavad. Vastasel juhul oleks Terviseamet teabenõuete täitmisega üle koormatud ning muu tegevuse jaoks aega ei jätkukski. Õnneks liigume ennetava avalikustamise poole ka tavaolukorras ja teistes avalikes organisatsioonides, kuid siiski veel üsna aeglaselt. Seetõttu on oluline teada, et igal kodanikul on õigus avalikule teabele ligi pääseda, ka tavaolukorras ja vähem pakiliste teemade puhul kui koroonaviiruse levik.
Kindlasti pole teabe pärimine vaid kodanike vastutus. Nii kodanikuühiskonna organisatsioonid kui ka avalikud asutused ja poliitikakujundajad peavad vaeva nägema, et tõsta noorte ja teiste kodanike teadlikkust avaliku teabe olulisusest – kodanike kaasamine aitab kasvatada ka asutuste usaldusväärsust.
SIA4Y projektis osalenud noorte seas tehtud uuring tõi välja järgmised aspektid.
- Noored teavad, et õigus teabele on demokraatia toimimise oluline aspekt, kuid arvavad, et avalikud asutused saavad avalikku teavet peita, kui seda soovivad. See väljendab usaldamatust riigiasutuste vastu. Poliitiliste protsesside mõistmise ja omanikutunde suurendamiseks korraldas Eesti Noorteühenduste Liit näiteks aastaid varivalimisi ning 2017. aastal viidi läbi noorte valimiste valvurite programm valimiste korrapärasuse jälgimiseks.
- Kui noored ka on oma õigustest teadlikud, ei oska paljud ikkagi midagi küsida. Poliitikakujundamine tundub ühesuunalise tegevusena, mille käigus noortel sõnaõigust pole ning nende arvamusest ei huvituta. Kui noori kaasataks otsustamisesse enam, tõuseks nii omanikutunne kui ka vajadus avalikku informatsiooni kasutada. Noore ja poliitika vaheliseks lüliks on Eestis näiteks noortevolikogud, mille kaudu saavad noored oma hääle aktiivselt kuuldavaks teha.
- Mida lihtsam on olulisele teabele ligi pääseda, seda rohkem noor võimalust kasutab. Suur roll on siin kodaniku- ja noorteühendustel ning koolidel, mis õpetavad noortele, kuidas andmeid ning tekste jõukohasemaks teha ja neid mõista.
Kuidas avalikule asutusele, nagu kool, ministeerium, amet või kohalik omavalitsus, teabenõuet esitada?
1. Enne esitamist kontrolli järele.
- Kas info, mida otsid, on avalik (nt ega sellele pole kehtestatud juurdepääsupiiranguid)?
- Ega info, mida otsid, pole juba avalikustatud? Vahel riputatakse informatsioon kodulehele ennetavalt üles – ole põhjalik detektiiv!
Kui infot kodulehelt ei leia, liigu edasi punkti 2 juurde.
2. Kirjuta teabenõue. Pea meeles, et teabenõude esitamise põhjusi või kasutamise eesmärki ei pea avaldama.
- Tavaliselt on asutuse kodulehel üleval teabenõude vorm ja informatsioon, millal vastust oodata võid. Keerukamate küsimuste puhul võid oodata täpsustavaid küsimusi.
- Kui teabenõude vormi pole, kirjuta meil või kiri.
3. Asutus võib
- anda vastuse;
- anda osalise vastuse;
- su küsimuse õigesse asutusse edasi suunata;
- informeerida, et neil on vastamiseks tarvis rohkem aega;
- keelduda vastamast seadusest tulenevatel põhjustel;
- ignoreerida su kirja. Sul on siiski õigus vastusele. Proovi veel või anna sellest järelevalvele märku. Seda reguleerib avaliku teabe seadus (AvTS), mille täitmise üle teeb järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon.
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ENUT oli üks Poola vabaühenduse Polish Economic Society branch in Gdańsk partnereid (programmis Europe for Citizens Programme) 2018–2020 väldanud projektis “Strengthening civil society rights by Information Access for European Youth” (SIA4Y).
Teiste partneritena osalesid projektis
Socialas Inovacijas Centrs Latvia (socialinnovation.lv) Lätist
WeCitizens – WijBurgers – NousCitoyens Belgium (wecitizens.be) Belgiast
Aktiivinen Eurooppalainen Kansalainen Suomi Ry Finland (aeks.fi) Soomest
Association of Polish Communes Euroregion Baltic (eurobalt.org) Poolast.
Projekti käigus korraldasid partnerid üheksa kohtumist noorte teadlikkuse ja infopädevuse kasvatamiseks, avaldati ka uuring demokraatiast ja noorte kodanikuaktiivsusest Euroopa Liidus (“Youth for Healthy Democracy in the European Union”). Uuringutega, millele ka siin tekstis tuginetud on, saab tutvuda SIA4Y projekti veebilehel www.civicyouth.eu.
Ilmus Hea Kodaniku suvenumbris.
Hea Kodaniku artiklid valmivad vabatahtlikkuse alusel, kuid tellimise, toimetamise ja ajakirjakaante vahele seadmisega kaasnevad paratamatud kulud. Kui sulle meeldivad Hea Kodaniku artiklid ning tahad toetada nende ilmumist ka edaspidi, toeta meid siin: https://heakodanik.ee/toeta/.
