Palun kaasake, kaasake, kaasake…

Maris Jõgeva 13. aprill 2016

Foto:

Avatud valitsemine on lihtne ja üldse mitte midagi arusaamatut – see tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Avatud valitsemise partnerlus (AVP) on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas, Eesti liitus sellega 2012. aastal. MARIS JÕGEVA tutvustab eesootavat.

Algatusega liitunud riigid võtavad endale kohustuse neid põhimõtteid järgida ja töötada koos kodanikuühiskonnaga välja konkreetne tegevuskava, mille täitmisel nii riigis kui ka rahvusvaheliselt silm peal hoitakse. Eestis koostatakse sellel kevadel kolmas tegevuskava.

Järgmise tegevuskava prioriteedid on avatud poliitikakujundamine ja avalike teenuste arendamine.

See kõik võib näida peenhäälestamisena, sest kindlasti on palju-palju teravamaid probleeme, mis vajavad lahendamist kohe. Aga nagu haiguste ärahoidmiseks tuleb magada piisavalt ja süüa tervislikult või soojapidava maja ehitamiseks mõelda, kuidas iga pragu kaetud saaks, on ka demokraatia tervise hoidmiseks ja valitsuse vastutavuse suurendamiseks tähtis tegeleda otsuste tegemise ja teenuste korraldamise masinavärgiga. Sest kui “kuidas” on paigas, tulevad ka otsused kiiremini ja paremad. Kui valitsetakse nii, et soositud on arvestamine, ühiskonnas olemasoleva teadmise kuuldavõtt ja põhjalik kaalumine, siis leiame ka probleemidele efektiivsemalt lahendused või suudame mõnda neist tulevikus ennetadagi.

Vabakond esindab kodanike häält, erinevate gruppide vajadusi ühiskonnas, siin on teadmist ja tahet. Hea valitseja võtab seda kõike kuulda, sest nii saab paremad otsused. Just neil põhjustel seisis EMSL talvistes AVP tegevuskava konsultatsioonides selle eest, et poliitikakujundamise avatus saaks järgmises tegevuskavas rohkem tähelepanu. Sest hoolimata paberil põhimõtetest ja päris põhjalikest kaasamiskatsetustest murrangut otsustele eelnevates aruteludes veel ei näe. Jah, pidev nurisemine on halb ja edasi ei vii, kuid vabaühenduste jagatud näited sellest, miks neil ei ole alati võimalik oma sõnumit kuuldavaks teha, kirjeldavad ilmekalt, kuidas partner kaasatakse liiga hilja või jäetakse teadlikult aruteludest ja otsustest kõrvalegi:

palju on suhetel, ka poliitilistel sidemetel põhinevat ja selektiivset kaasamist, mis tähendab, et siseringist väljas olijatel on keeruline kaasa rääkida ja otsuseid mõjutada;
valitsuskoalitsioonide vahetumisel peatub kaasamisprotsess poliitilise tasakaalu leidmiseni, saavutatud kokkuleppeid on aga ka põhjaliku tõenduse olemasolul väga raske muuta;
era- ja avalikud huvid põimuvad paljudes valikutes ning alati ei ole mõistetav, kuidas ühed peale jäävad (nt keskkonnatasude määramine, alkoholi poliitika korraldamine jne);
võimalus esitada oma ettepanekud ametlike kooskõlastusringide ajal ei loo kaasatuse tunnet – kui paljud jõuavad neid jälgida, oma arvamused õigel ajal, õigesse kanalisse ja “õiges” vormis edastada?
kaasamiseks mõeldud töörühmade ja komisjonide töö ei ole tihti tulemuslik, osalised ei näe neil alati mõju ja pigem tunnevad, et tegemist on ajaraiskamisega.

Jah, ilma dialoogita saab kiiremini ja vähem tülikalt, kuid osa teadmisest läheb kaotsi.

Mine võta nüüd kinni, kas kaasamise hea tava ei ole lõpuni mõtestatud või ei järgita seda seniste arendustegevuste vähese ambitsioonikuse, me enda oskamatu muutusejuhtimise või mugavate valikute tõttu. Ka Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni (EKAK) põhimõtete järelevalvega tegeleva töörühma kogemus näitas sama: kolme kaasamisjuhtumi põhjal koostatud analüüsist tuli eriti teravalt esile, kuidas ootused on partnerite vahel läbi rääkimata ning sellest tulenevalt ei klapi ka koostöö probleemide mõistmisel ja neile lahenduste otsimisel.

Tänaseks on kokku 69 riiki andnud lubaduse, et nad on oma tegevustes avatumad, tegelevad riigijuhtimise kvaliteediga ja õpivad teiste riikide kogemustest. Järgmise AVP tegevuskava jaoks oodataksegi katusorganisatsioonide ja võrgustike kaudu ettepanekuid konkreetsete tegevuste kohta, mis kahe kokkulepitud prioriteedi – avatum poliitikakujundamine ja paremad avalikud teenused – elluviimist toetavad. Hea võimalus sõnastada positiivne programm, et kaasamine toimuks piisavalt vara, protsessid oleksid avatud, erinevad huvid arvestatud ja teenused saaksid kodanikualgatuse kaasamise tulemusel paremad. Tegevused lepib koordineeriv kogu kokku aprillis. EMSL kogub kokku vaba ühenduste ettepanekud. Vt täpsemalt www.ngo.ee/kaasamine või kirjuta siim@ngo.ee.

Vaata veel:

Eesti tegevustest avatud valitsemise edendamisel

Avatud valitsemise vastu huvi tundvaid vabaühendusi koondab ümarlaud, mille tööd koordineerib Avatud Eesti Fond.

Mida nägid järelevalvajad kaasamisprotsessis?

EKAKi põhimõtete järgimise töörühm vaatas talvel 2016 sisse kolmele kaasamisprotsessile ning võrreldes neid kaasamise hea tavaga, järeldas järgmist:

Ka informeerimine peab olema läbimõeldud, sest muidu ei täida tegevused eesmärki kaasamise hea tava mõttes: millist infot partner vajab, kuidas anda seda piisavalt varakult, milliste kanalite kaudu info partnerini jõuab?
Huvirühmade kaasamine ei saa olla selektiivne, vaid kõigile teemast huvitatuile tuleb anda võimalus osalemiseks. Eriti kui mõni partneritest on oma huvist teada andnud, on tark neid protsessiga kursis hoida ja arutellu ka kutsuda.
Koostöö valdkonnapoliitikate korraldamisel vajab partnerite vahel palju selgemat ootuste-võimaluste-vajaduste läbirääkimist.
Kodanikuühiskonna tunnustamine – kui kodanikuühiskonna areng on vabaühenduste ja avaliku võimu ühine eesmärk, nagu EKAK kõneleb, on igati õigustatud ootus, et mõlemad pooled seda eesmärki koostöös ka silmas peavad. Vabaühenduste võimaluste piiramine või neile ebasoodsatemate tingimuste loomine ei lähe koostööpõhimõtetega kokku.

Vt. ka www.ngo.ee/ekak

Palun kaasake, kaasake, kaasake…

Viimased artiklid:

Viimased uudised:

Mida nägid järelevalvajad kaasamisprotsessis?

Kodanikuruum

Vabaühenduste Liit