Peaasi hoiab vaimset tervist
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Vabaühenduste Liidu värske liikme MTÜ Peaasjad tegevjuht ANNA-KAISA OIDERMAA vastab rubriigi stammküsimustele.
Miks ja millal ühing loodi?
Peaasjad loodi 11.09.2009, nii et meil oli just üheksas sünnipäev. Aktiivsemat tegevust alustasime aga 2012, kui valmis www.peaasi.ee esimene versioon. Lõime Peaasjad, kui töötasime PERHi psühhiaatriakliinikus, kus nägime väga selgelt vajadust suurema teadlikkuse ja väiksema stigma järele meie ühiskonnas. See ja soov vähendada inimlikke kannatusi on meid tagant tõuganud siiani. Inimesed jõudsid meieni nii hilja ja nii suure häbikoorma all, et ka tööd oli üle mõistuse palju. Veel oli meil mõte ja lootus, et kui teeme rohkem Peaasju, peame kunagi vähem töötama hakkama, sest inimesed jõuavad abini varem ja on juba oma vaimsest tervisest rohkem teadlikud. Esialgu on meie tegevus aga tööd juurde toonud, sest tõesti pöördutakse rohkem ja julgemini abi saama.
Kui palju inimesi ühingus on?
Tuumik koosneb viiest-kuuest, põhipalgaga seejuures ei ole kedagi tööl. Meeskonnas on 25 inimest (peamiselt e-nõustajad ja koolitajad), aga lisaks veel hulk, kes ajuti või mõnes jupis vabatahtliku või konsultandina kaasa löövad.
Kust te toimetamiseks raha saate?
Projektidest, annetustest ja koolitustegevusest.
Mis on olnud suurim õppetund?
Õppetunde on meie töös igal hetkel ja palju, sest meil on suurepärane võimalus väga paljude erinevate inimestega suhelda. Üheks õppetunniks nii organisatsiooni kui ka inimlikul tasandil on vahest see, et kogu oma idealismis, innukuses ja maailmaparandamise siiras soovis tuleb vahel leppida sellega, et oleme teinud piisavalt hästi ja piisavalt palju olemasolevate võimaluste piires, ja endale teadlikult pidurit panna. Muutuste tekkimine võtabki oma aja, eriti kui räägime hoiakutest ja käitumisest.
Põnevaim ettevõtmine, mis hetkel käsil?
Praegu on meie jaoks põnev see, et esmakordselt oleme saanud oma ruumid, kus ühiselt tegutseda ja tegevusi laiendada. Saame edasi arendada oma koolitusi, nagu näiteks vaimse tervise esmaabi formaat, ja inimesi enda juurde peakontorisse kutsuda.
Mida on teistel vabaühendustel teilt õppida?
Üks oluline samm, mida oleme teinud, on noorte osaluse toetamine, esialgu meie enda organisatsiooni juurde noorte ühenduse loomine ja jõudsalt nende iseseisvumise toetamine, millest nüüdseks on kasvanud välja Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine. Oleme algusest peale töötanud põhimõttega, et ei saa tegeleda noortega seotud teemadega ilma nende kaasamise ja jõustamiseta.
Kus on arenguruumi?
Kindlasti saaksime kasvatada meeskonda ja vabatahtlike osalust.
Kui teile antaks üheks aastaks kolm miljonit eurot ja mitte ühtki tingimust selle kasutamisel, siis mida teeksite?
Kolm miljonit on suhteliselt väga suur raha meile, aga kui mõelda, et ilmselt õnnestuks meie riigis iga aasta sadu miljoneid kokku hoida, kui süsteemselt ennetustööga tegeleda, on see piisake meres. Avaksime noortele vaimse tervise ennetuskeskuse, kus oleksid ühendatud vaimse tervise, noorsootöö, sotsiaaltöö, karjäärinõustamise, õppenõustamise ja muud noortele olulised pädevused. Koht, kuhu noor saaks kiirelt ja stigmavabalt pöörduda, kui ta end halvasti tunneb. Osa raha kuluks lastevanemate ning laste ja noortega töötavate inimeste koolitamisele varajaseks märkamiseks ning toetamiseks. Või koolitamiseks, et ei oleks vaja midagi märgata, vaid et lapsed ja noored oleks nendega töötavate inimeste poolt juba esimesest kontaktist hoitud ja väärtustatud. Noortele teeks 24/7 online-vestluse kättesaadavaks.
Eks need on asjad, mida niigi teeme või plaanime teha, kolme miljoniga või mõne muu numbri piires.
