artikkel

PUUST JA PUNASEKS: Kuidas edaspidi üldkoosolekuid korraldada?

laine
18. mai 2020
Foto: Citizen OS kuvatõmmis

Riigikogu võttis 81 poolthäälega vastu seadusemuudatused, millega tekib 24. maist võimalus pidada organite koosolekuid osaliselt või täielikult virtuaalselt; või viia läbi vaid otsuste e-hääletus.

Lisaks pikendati aastaaruande esitamise tähtaega tänavu oktoobri lõpuni, sama kauaks loetakse seaduse alusel pikendatuks enne augustit lõppevad juhatuse liikmete volitused.

Ja osalejate allkirjalehte ei pea enam paberil Rakverre saatma!

Uuendatud 21.05: Seadus jõustub 24. mail

Kokkuvõte üldkoosolekute erinevustest ja tingimustest:

Tavaline koosolekKokkukutsumata koosolek
OsalemisviisKohapeal või kahesuunalise side abil. Võib olla ka 100% virtuaalne.Toimub eelkõige otsuste e-hääletamine ilma koosolekuta.
Kokku kutsumineEtteteatamisaeg nagu põhikirjas, või väh 7 päeva seadusesJuhatus annab tähtaja, mille jooksul hääl anda – väh 7 päeva, kui põhikirjas pole pikem
KvoorumNagu põhikirjas.Nagu põhikirjas.
Läbiviimise kordIse otsustad, nagu ikka.Toimub vaid e-hääletamine
Häälte lugemineNt koosoleku tarkvaras olev polling funktsioon, või paralleelselt e-hääletus Citizen OSi (võimaldab isikutuvastust) abil, kust moodustub kohe ka koosoleku protokoll.Nt Citizen OS abil, aga võid ka Google Formsi vmt keskkonda kasutada, sest isikutuvastus pole vajalik.
VolitamineNagu seni, volikiri peab olema kirjalik või digiallkirjaga. Tulemustes lugemisel pead ise eri kanaleis arvet, kel mitu häält on, e-hääletuse tulemusi pärast nt käsitsi parandades.Kuna kõigil on võimalik osaleda, pole volitada ehk vajagi. Kui nt mõni eakam siiski volitab, lisad ka volikirjad protokollile nagu ikka. 
Salajane hääletamineNt Zoomis polling juures linnuke “anonymous”Ei tea sobivat tehnilist lahendust, et samas ei saaks mitu korda hääletada. Pigem teha avalik isikuvalimine või tavaline koosolek.
Otsuse tegemineÜle poole osalenute poolthäältega, kui seaduses või põhikirjas pole suuremat nõuetÜle poole osalenute poolthäältega, kui seaduses või põhikirjas pole suuremat nõuet
Osalejate allkirjalehtAllkirja annavad vaid füüsiliselt osalejad. Teiste osalenute kokkulugemiseks saab kasutada nt Zoomis üritusele eelregistreerimist või paralleelselt Citizen OSi.Hääletanud ei anna allkirja, hääletustulemustest moodustub protokoll, mille allkirjastab esindusõiguslik isik
ProtokollNagu ikka, allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija. Liikme nime taha märgid ka osalemise viisi (kohal, virtuaal). Kvooruminõudega ühing lisab liikmete koguarvu. Juhatus koostab hääletustulemuste protokolli (sh protokollija nimi, eriarvamused, ettepanekud), kus on poolt hääletanud liikmed nimeliselt. Kui hääletate nt meili teel, tuleb e-kirjad protokollile lisada. Kvooruminõudega ühing lisab liikmete koguarvu.
Kandeavaldus registrilePaberallkirju ei pea postiga enam saatma, piisab skannist/fotost protokolli lisanaLaed tavamoel üles protokolli koos lisadega, allkirjastab esindusõiguslik isik

Veel küsimusi-vastuseid:

K: Kas liikmel on õigus nõuda virtuaalse asemel füüsilist koosolekut?

V: Ei ole, koosoleku aja ja koha otsustab praegu ka juhatus. Küll aga ei tohiks oluliselt kannatada liikmete võimalus osaleda. Viiruseperioodidel riskirühmad (65+, tõbised) ei tohikski füüsiliselt osaleda.

K: Kuidas tagada isikuvalimistel hääletuse salajasus?

V: Lõpuni ei saagi, usaldad IT süsteeme ja juhatust. Vajadusel võib üldkoosolek määrata kellegi nt Zoomist allalaetava protokolli ehtsust kontrollima, et tulemustega manipuleeritud poleks.

K: Kas nüüd tõuseb kuritarvituste ja ülevõtmiste oht?

V: Murelikumad võivad oma põhikirjaga võimalusi piirata, nt keelates sidevahendi kaudu osalemise või seades kirjalikule hääletusele kvoorumi- või 50%st suurema häälteenamusenõude või pikema hääletamistähtaja. Samas, kui kõigil liikmeil on aega vähemalt nädala jooksul oma hääl anda, ei ole kuritarvituse risk suur, vaid hoopis enamatel on osalemise võimalus.

K: Mul on põhikirjas seadusest kopeeritud nõue, et koosolekut kokku kutsumata võib otsuseid teha, kui kõik liikmed poolt hääletavad.

V: Kuni 31.10.2020 võid lähtuda seadusest ja e-hääletusel võtta otsuseid vastu osalenute poolthäälteenamusega. Mõistlik oleks aga põhikirjast see säte välja võtta.

K: Mis muutub korduskoosolekute juures?

V: Mitte midagi. Kui kvoorum ei tule esimesel korral kokku, tuleb alustada uue koosoleku väljakuulutamisest ja etteteatamisaeg hakkab otsast peale lugema. Mõistlik oleks kvooruminõudest üldse loobuda, eriti, kui osalemise võimalusi tekib nüüd juurde.

K: Kas e-hääletusel peab liige oma hääle allkirjastama?

V: Ei pea. Hääletusprotokolli koostab juhatus ja sellele kirjutab alla esindusõiguslik isik.

Küsimustele vastab Alari Rammo.