Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ootab ettevõtjate esindusorganisatsioonidelt tagasisidet bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks. EMSL kogub kokku ka vabaühenduste ettepanekud.
2013. aasta seisuga on avalikul sektoril 201 erinevat aruannet, deklaratsiooni, lisaks Statistikaameti ja Eesti Panga aruanded. Kui suur on aruandluse koondkohustus ja kulu erasektorile, keegi öelda ei oska. Nullbürokraatia projekti eesmärk ongi vähendada halduskoormust ja seda radikaalselt. Lisaks on plaanis restardipäev – kaotada aruandluskohustus, v.a. juhtudel, kus avalik sektor suudab aruandlusvajaduse kriitilisuse väga hästi ära põhjendada. Selleks on aga vaja otsida üles kõik mittevajalikud väljad, küsimused ning nõudmised praegu kehtivates aruannetes, vormides, deklaratsioonides. Ettepanekud võivad puudutada nii protseduuride muutmist kui andmeväljade kaotamist/lisamist.
Halduskoormuse vähendamisega on lootus tõsta Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet, luua paremad võimalused ja vähendada takistusi põhitöös, aga boonuseid on veel:
– värske pilguga hinnatakse ära riigi info kogumise vajalikkus ning viis;
– tekib diskussioon info vajaja ning info andja vahel – info andja ei saa tihti aru, miks konkreetset infot vaja on;
– võimalik tekitada püsiv (nt iga-aastane) dialoog erialaliitude ja riigi vahel bürokraatia kontrolli all hoidmiseks;
– võimaldab avalikul sektoril aru saada, millist infot agregeeritud kujul peaks erasektorile tagasi peegeldama.
MKM on toonud ka paar näidet sellest, milline hea ettepanek välja näeb.
Hea näide 1
Probleem: Tulumaksuseaduse § 54 kg 2 kohaselt on ettevõtja, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena, kohustatud esitama TSD deklaratsiooni Maksu- ja Tolliametile ka sel juhul, kui ta väljamakseid ei teinud. Näiteks kui ettevõtjal polnud töötajaid.
Ettepanek: Kui ettevõtjal väljamakseid polnud, siis ei pea ta TSD deklaratsiooni esitama. Kui ettevõtja on käibemaksukohustuslane, siis loetakse TSD mitteesitamine kinnituseks, et väljamakseid polnud.
Hea näide 2
Probleem: Ettevõte kirjutas: „EAS-i taotlusvoorus osaledes nõutakse Exceli vormil Äriregistris sisalduvaid andmeid. Meie ettevõtte puhul on need järgmised: ettevõtte tegevusalad, ettevõtte lühikirjeldus, ettevõtte aktsionärid ja osanikud, Nn kontserni puu – olemas äriregistris väga hästi lausa visualiseeritud kujul
Ettepanek: EAS peab võtma endale vajaliku info ise Äriregistrist, mitte nõudma seda ettevõttelt.
Halvad näited
Vähendada ettevõtete halduskoormust
Kaotada aruandluskohustused
Lihtsustada maksude deklareerimist
Parandada, soodustada, edendada … jne
Rahandusministeerium edastab ettepanekud vastutavatele ministeeriumitele. Ministeeriumid ja allasutused analüüsivad neid ning annavad hinnangu. Veebruaris 2016 koguneb ministrite ja ettevõtjate esindajate komisjon, kes vaatab läbi ettepanekud, mille rakendatavust ei peeta võimalikuks. Arutelu tulemusel teeb komisjon otsuse, kas ministeeriumi seisukoht on põhjendatud ning olukord jääb nii nagu praegu või tuleb vastutaval ministeeriumil siiski osaliselt või täielikult ettepanekuga arvestada.
Oma mõtted ja ettepanekud äri- või vabaühingu halduskoormuse vähendamiseks koos põhjendusega palume saata siim@ngo.ee hiljemalt 27. novembriks, edastame need riigivalitsejale.