Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Hea Kodaniku talvenumbris küsisime vabaühendustelt ja aktiivsetelt kodanikelt üle Eesti, kas on elu väljaspool Tallinna. Ühe kogukonna väljasuremist ja taassündi meenutab Elve Lepik Anseküla Põllumeeste Seltsist.
1988. aastaks oli endisest elujõuliste rahvarikaste küladega Anseküla piirkonnast, kus olid olemas nii kool, kirik, kauplus, koorejaam kui ka ühistegevust ja kultuurielu vedav põllumeeste selts, saanud sõjapurustuste, Venemaale ja Saksamaale küüditamiste ning väikese elujõulise kalurikolhoosi sundliitmise tagajärjel perspektiivitu, iseseisva majandus- ja kultuurieluta, vaikselt hääbuv maanurk Sõrve poolsaare kitsal kaelal. Alanud muutuste tuules taastasid lapsevanemad kakskümmend aastat tagasi suletud kooli, mille ümber koondusid peale lapsevanemate ka algkoolieast välja kasvanud lapsed ja vähesed siia alles jäänud noored.
Peale Eesti iseseisvuse taastamist hiilis rahva hinge mure tuleviku pärast, sest peamisi tööandjaid, Sõrve sovhoosi ja Saare Kaluri kolhoosi, ootas ees likvideerimine. Anseküla koolimajja kogunes 14 inimest ja ühiselt otsustati taastada Anseküla Põllumeeste Selts, kelle põhikirjaliseks eesmärgiks sai ühistegevuse korraldamine ning piirkonna huvide esindamine ja kaitsmine.
Inimestel puudusid oskused ja ka vahendid ettevõtluse käivitamiseks. Piirkonna inimeste töö- ja varaosakute liitmise tulemusena sai selts mõned traktorid, põllutööriistu, otstarbetuks jäänud laohooned, vana plaatkuivati, lagunevad traktorikuurid, tarbetut kila-kola ja tillukese kontorihoone. Traktoristid rentisid seltsilt masinad ja hakkasid ümbruskonnas teenustöid tegema ning majapidamised said loomakasvatuse ja põlluharimisega jätkata. Pisikese, aga kindla sissetuleku sai selts kartulihoidlate puidufirmale välja rentimisest. Väikese ilmetu kontorimaja nimetasime ümber seltsimajaks ja sellest sai noorte kooskäimise koht.
Muu kultuuriline ja seltskondlik tegevus jätkus kooli juures, kuni see 1999. aastal suleti. Selleks ajaks oli loomapidamine vähenenud ja ka põlluharimine kokku kuivanud. Paljud olid mujalt tööd leidnud või pensionile jäänud. Seltsimajas koos käinud noored olid suureks kasvanud ja oma teed läinud. Veel mõnda aega tegutses koolimajas naiste kunstiring, siis hääbus seegi. Angaarides tegutsenud saeveski lõpetas paari aasta pärast tegevuse.
Oli aeg muuta eesmärke. Paraku ei jätkunud meil selleks ei jõudu ega üksmeelt, ei rahalist ega vaimset ressurssi. Otsisime kaua võimalust laohoonete müümiseks, kuni see lõpuks õnnestus. Tehingust laekus meie pangakontole arvestatav rahasumma, mille kasutamiseks ei suutnud me kogukonda siduvas ja arendavas eesmärgis kokku leppida. 2009. aasta kevadel müüs vallavalitsus koolimaja seal elavale perekonnale, kellel oli küpsenud plaan vanasse klassituppa söögikoht avada. Nüüd jäi külarahva ainsaks kooskäimise võimaluseks tilluke, kütte ja veevärgita seltsimaja, mida olime küll jõudumööda remontinud ja õue kaevugi kaevanud, kuid mis erinevalt vanast koolimajast ei kõnetanud ega kutsunud inimesi. Ettevõtlus oli vähehaaval edenenud, kuid äärmiselt halb mobiilside levi ja internetiühenduse piiratus olid olulisteks arengupiduriteks saanud.
Oli viimane aeg midagi ette võtta, et elu siin jätkuda saaks. 2009. aasta lõpul otsustas seltsi juhatus maapiirkondade arendamise meetmetest toetust küsida ja arendada seltsimaja küla keskuseks, kus oleks võimalik koos käia, tegelda harrastustega, korraldada õpitube ja konverentse ning võimalusel kaugtöökohtki luua. Euroopa Liidu toetuste programmiperiood oli peagi lõppemas, tuli kiirelt ja otsustavalt tegutseda. Ühine eesmärk suutis vahepeal harali kasvanud kogukonna taas liita ja tegutsema panna. Kuna toetusrahasid nappis, tuli palju oma kätega ära teha. Tööd, oskusi, materjale, töövahendeid ja raha on kuue aasta jooksul seltsimaja arendamisse panustanud enam kui 70 inimest ja viis ettevõtjat.
Seltsimaja avapidu peeti 2012. aasta 6. oktoobril ja sellest ajast alates on maja enda ümber koondanud inimesi lähemalt ja kaugemalt. Seltsimaja ruumides harjutavad etno-punkbänd Küi ja Sõrve Maakoor. Kõik muusikaühendused on esinenud ja tuntud üle Saaremaa ning kaugemalgi. Sõrvemaa Pärimuse Selts on korraldanud konverentse ja õpitubasid identiteedi, sõrve keele ja pärimuslike tööoskuste taaselustamiseks ja propageerimiseks. Valmimisjärku on jõudnud sõrve keele aabits. Sõrvemaa Pärimuse Seltsi teha on ka sõrvekeelsed uudised Vikerraadios ning koos Ammukeri ja Küiga valmis Eesti Televisiooni jõuluprogrammi jaoks kolmveerandtunnine telesaade. Seltsimaja heaks oleme korraldatud talgupäevi, mille käigus on remonditud ja ehitatud, korrastatud ümbrust ning varutud, saetud ja lõhutud küttepuid. Seltsimaja ülalpidamisekulude katmiseks oleme korraldanud tulukohvikuid ja kontserte ning seltsimaja ruume välja rentinud.
Anseküla kant on muutunud ilusamaks, elu mitmekesisemaks ja varem aastaid tühjana seisnud majade akendes on taas valgus. Vanas koolimajas on juba kolm aastat olnud avatud söögikoht, hoogsalt on arenenud hobusekasvatustalu, tegutseb väike villaveski, kaks autoremonditöökoda ja veel mõned pisiettevõtted, alustatud on õunaaia rajamist. Praegu on ehitamisel kaks uut elumaja, remonditakse ja taastatakse vanu elamuid. Tasapisi hakkab elu ka meie rannakülla tagasi tulema. Kõigi nende muutuste taga on meie inimesed, kelle otsuseid ja ettevõtmisi on Anseküla Põllumeeste Selts oma tegevusega ühel või teisel viisil mõjutanud.
Ilmus Hea Kodaniku talvenumbris.
Hea Kodaniku artiklid valmivad vabatahtlikkuse alusel, kuid tellimise, toimetamise ja ajakirjakaante vahele seadmisega kaasnevad paratamatud kulud. Kui sulle meeldivad Hea Kodaniku artiklid ning tahad toetada nende ilmumist ka edaspidi, toeta meid siin: https://heakodanik.ee/toeta.
