Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Vabaühenduste liidus võtavad suurema osa ajast tööd, mille tulemusi ei näe täna või homme me isegi, veel vähem teised. Anname kord kvartalis ülevaate, mille eest me eelkõige huvikaitse vallas seisame ja kuidas vahepeal läinud on.
Suvest külmade tulekuni väga palju uusi teemasid lauale ei tõusnud, aga üht-teist on tehtud:
Vabaühenduste rahastamine: hasartmängumaks
Oleme jätkuvalt töötanud selle nimel, et Hasartmängumaksunõukogu (HMN) administreeritav ~9 miljonit eurot suunataks kolmandasse sektorisse läbipaistvamalt ja apoliitilisemalt kui seni. Oktoobri keskpaigaks oli Sotsiaalministeerium jõudnud esimeste plaanideni nende jagatava kolme miljoni euro osas. Küsimused on üleval sellest, kuivõrd ja millist rolli võiks tulevikus kanda puuetega inimeste organisatsioonid ja KÜSK. Ministeerium plaanib ka kolmeaastaseid strateegilise partnerluse lepinguid ja üheaastaseid tegevustoetusi – nendeks on ette nähtud pisut üle miljoni euro. EMSL pakkus välja võimaliku variandi, mis leitav siit. Kultuuriministeeriumil ei ole veel plaani hasartmängumaksust kultuuriprojektide rahastamiskorra muutmiseks, kuigi spordi-, sh puuetega inimeste spordirahastus sai rohkem Eesti Olümpiakomitee vastutusalasse. Ajaliselt hakkaksid muudatused kõige varem kehtima 2018. aasta jaanuarist. Kui teema huvitab, kirjuta siim@ngo.ee.
Maksuseadused kodanikualgatust soosivaks
Sõnastasime lõpuks ära ettepanekute paketi tulumaksuseaduse muutmiseks: annetamise soodustamiseks tasub eraisikute tuludeklaratsioonidel eristada annetused teistest soodustustest, vabatahtlike päevaraha peaks olema maksuvaba ning tulumaksusoodustustega ühingute nimekirja saamine lihtsam ja kiirem. Vabaühendused andsid head tagasisidet, mistõttu täiendasime ettepanekuid ja tutvustasime neid Ühiskomisjonis, kus minister Pevkur lubas komisjoni nimel saata paketi Rahandusministeeriumisse arvamuse saamiseks.
Kui hea on valitsemine KOVides ja mis saab sellest peale liitumisi?
Vabaühendusi ja kogukondi puudutab haldusreform omajagu: kas liitujad lepivad kokku, kuidas tulevikus saavad kohalikud inimesed valitsemises osaleda, kas koostööd vabaühendustega soositakse ka uutes tekkivates omavalitsustes, mis saab vabaühendustega sõlmitud teenuste osutamise lepingutest, kas külavanematega suheldakse edasi, kas noortevolikogud jätkavad? Koostöös külaliikumisega Kodukant, e-Riigi Akadeemia, Eesti Noorteühenduste Liidu ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga sõnastasime spikri ühinemislepingute valvamiseks ja täiendamiseks. Oleme tänulikud kui loete, jagate ja kasutate, sest ka uutes omavalitsustes peavad vabaühendused ja kogukonnaliikmed saama kaasatud.
Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioon ja selle elluviimine
Ühiskomisjonis (31.10.16) küsisime sel korral lisaks tulumaksuseaduse muudatustele veel kodanikuühiskonna arengukava rahastamise kohta ning arutasime põgusalt Riigikogus toimuvat arutelu. Siseministeerium on tegelenud edasi teemadega, mida kevadises rahastamise variraportis üles tõstsime, ning kogunud rahastajad ümarlauda.
8.11.16 toimuval Riigikogu põhiseadus-, sotsiaal ning haridus- ja kultuurikomisjoni ühisistungil (kell 14-16, pane end kirja!) astuvad sel korral üles Tarmo Jüristo, Hille Hinsberg ja Maris Jõgeva, et öelda välja, mida oleks vaja teha, et vabakonna jõud kasvaks ka järgmistel aastatel. Suures saalis toimuv riiklikult olulise küsimuse arutelu toimub 24. novembril. Arutelu on hästi ajastatud Ühisnädalale, kus terve Eesti tähistab vabakonna rolli hoolivuse loojana.
EL eesistumine läheneb, valmistuda!
Vabaühendustel tasub teha kaht: otsida üles õige ametnik oma ministeeriumi juurest, uurida ettepanekuid ja ambitsioone eesistumise ajaks ja kas on ainest koostööks. Teiseks, mõelda oma partneritega Euroopast võimalikele kohtumistele ja strateegilistele nõupidamistele selleks, et mõjusamalt osaleda elukvaliteedi kasvu, informeeritud ja targalt arutelva ühiskonna kasvatamise ning EL rolli tugevdamise, sh idapartmerluse teemadel. Viimasele annab Riigikantselei KÜSKi vahendusel ka toetust.
Mida teha Euroopa Liidu kodanike sotsiaalkaitse parandamiseks?
Rohkema raha investeerimine sotsiaalkaitsesse ei ole riikides enamasti võimalik ega jätkusuutlik ja Euroopa Komisjongi tunnistab vajadust nutikamate lahenduste järele, et tagada liikmesriikides inimeste kindlustunne. Nii on töötatud välja Sotsiaalõiguste sammas, mis plaanitav kokkulepe EL tööturu- ja sotsiaalpoliitikas, ja mis sõnastab liikmesriikidele olulised põhimõtted valdkondade arendamiseks. Vabaühenduste vaatest andsime sammast tutvustaval üritusel Komisjonile esimese tagasiside: küsimus ei ole niivõrd selles, millistele probleemidele esmajärjekorras lahendusi otsida, vaid kuidas seda teha. Näeme, kuidas palju enam saaks kasutada vabaühendustes olevat potentsiaali nii teenuste arendamisel kui koostöömudeliteks. Et Sotsiaalõiguste sammas saaks parem, ootab Komisjon sellele kõikjalt tagasisidet kuni 31.12.2016.
