Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Täna, võrdse palga päeval allkirjastas viis organiosatsiooni palgalõhe vastu!plaani, millega pakuti välja kuus meedet soolise palgalõhe jõudsamaks vähendamiseks Eestis. Allakirjutanud organisatsioonide esindajad on veendunud, et palgalõhe saab kaotada vaid kõikide osapoolte koostöös – riigi, tööandjate ja töötajate.
Tänaseks teenisid Eesti naised välja meeste mulluse aastapalga. Eestis on erinevus meeste ja naiste keskmises tunnipalgas 26,9%, mis on Euroopa suurim, ning Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks sada päeva rohkem. Ja mitte sellepärast, et eesti naine teeb vähem tööd – põhjused leiad altpoolt.
Meeste ja naiste palgaerinevus eksisteerib pea kõikides maailma maades. See näitab, et ühiskonnas on ressursid naiste ja meeste vahel ebavõrdselt jagunenud. Naiste ligi kolmandiku võrra madalam palk mõjutab nii naiste majanduslikku sõltumatust kui laste vaesusriski. Palk ei mõjuta üksnes elukvaliteeti praegu, vaid on määravaks nii erinevate hüvitiste kui ka pensionide arvestamisel tulevikus. Võrdväärse töö eest on õigus saada võrdset palka sõltumata sellest, kas töö tegija on naine või mees. Seda elementaarset inimõiguse printsiipi toetab Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu (2009) kohaselt 92% Eesti elanikest.
Mõned põhjused ebavõrdse palga saamisel ning vahe süvenemisel on:
- Nn naistetöid ei väärtustata
- Aladel, kus töötab rohkem naisi, on palgad väikesemad
- Naiste seas on levinum osalise ajaga töötamine, tähtajaline või ajutine töö, mille tunnitasu on väiksem
- Naistel on karjääri jooksul rohkem pause (näit. emapuhkus)
- Naised teenivad vähem, sest rohkem mehi töötab tasuvamatel (kõrgemapalgalistel) ametikohtadel ja tasuvamatel aladel
- Naisi piduradavad „klaaslaed“ – nad ei kandideeri sama palju kõrgematele positsioonidele nagu mehed teevad, kuigi neil on sama kvalifikatsioon ja kogemused
- Endiselt on säilinud soorollide stereotüübid. Töid jagatakse endiselt naiste ja meeste töödeks
Täna allkirja saanud palgalõhe Vastu!plaanile kirjutasid alla: Inimõiguste Keskus, Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon, Eesti Ametiühingute Keskliit ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.
Plaan ise on järgmine (ka sina saad midagi teha!):
Mida saab teha riik?
1. Vanemahüvitise võrdne jagamine meeste ja naiste vahel. Oluline on jätkata kavandatud reforme, samuti seada eesmärgiks järkjärguline üleminek vanemahüvitise kahes võrdses osas kasutamisele 5 aasta jooksul. Eesmärgiks on jõuda hoolduskoormuse võrdsema jagamiseni ja isade suurema panustamiseni laste kasvatamisse.
2. Soolise palgalõhe püsimisel võib olla oluline osa informatsiooni asümmeetrial – tööandjatel ja töötajatel puudub ajakohane ja detailne töötasude statistika. Ametialade võrdlemist toetav sooline palgastatistika ilma tööandjate halduskoormust tõstmata juba kogutud andmete alusel on vajalik võimaldamaks adekvaatseid palgavõrdlusi üle ametiala piiride, mis omakorda annab ülevaate soolise palgalõhe tegelikust dünaamikast. Selleks tuleb riiklikul tasandil ametialade kaupa soolist palgainfot koguda ja avalikustada.
Mida saavad teha omavalitsused?
1. Paindliku lapsehoiu tagamine vähemalt pooleaastasele lastele. Vanemahüvitise reformiga on võimalik saavutada paindlikum vanemapuhkuse kasutamine ainult juhul, kui lapsevanematel on samal ajal võimalik kasutada kohaliku omavalitsuse tagatud kvaliteetset lapsehoiuteenust. Paindlikud lapsehoiuvõimalused on vajalikud vanemate pikkade karjäärikatkestuste vältimiseks, mis on seni oluliseks põhjuseks lapsevanemate palgataseme, kvalifikatsioonitõusu ja karjääri seiskumisel või pidurdumisel.
Mida saavad teha tööandjad?
1. Soovitame ettevõtteis võtta kasutusele mitmekesisust ja perekondlike kohustuste täitmist soodustavad head juhtimispraktikad. Selleks teeme koostööd Eesti ettevõtjate esindusorganisatsioonidega. Hea juhtimistava või motiveerivate palgasüsteemide teadlik rakendamine tagavad töötajate õiglasema palgataseme ja parema ning kõiki pooli rahuldava ülevaate asutuse või ettevõtte palgastatistikast.
2. Näeme eelnevat toetava meetmena ka eneseauditeerimise võimaluse loomist e-keskkonnas. Lühike ja lihtne esmatasandi eneseauditeerimise võimalus annab tööandjale pidepunkti, millest soolist võrdõiguslikkust ja mitmekesisust soodustava keskkonna loomise eesmärgil lähtuda ja kuidas oma senist tegevust sellest vaatepunktist lähtuvalt ka hinnata. Auditeerimine on asutuse juhi või ettevõtja jaoks rangelt vabatahtlik ja soovituslik (lubatud oleks üksnes üldise statistika kogumine auditeerimisvõimaluse kasutajate arvu kohta).
Mida saavad teha töötajad?
1. Kampaania „Naised, räägime palgast!“ vähendamaks kultuurilist tõket, mis seondub oma palgast rääkimisega. Kampaania peaks julgustama töötajaid omavahel palgainfot jagama ja analüüsima, ning seeläbi olema rohkem teadlikud oma töökoha palgatingimustest ja -võimalustest ning palgaläbirääkimisteks valmistumiseks.
