Tartus: doktoriväitekiri sotsiaalse ettevõtluse arengutest Eestis
10. oktoober 2016
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
21. oktoobril kell 10.00 kaitseb TÜ ühiskonnateaduste instituudi nõukogus Mervi Raudsaar doktoriväitekirja “Developments of social entrepreneurship in Estonia” (“Sotsiaalse ettevõtluse arengud Eestis”) filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks sotsioloogia erialal.
Juhendajad: professor Tõnis Mets (PhD), dotsent Judit Strömpl (PhD). Oponent: dotsent, dr Arnis Sauka (Dr. rer. pol.), Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias (Stockholm School of Economics in Riga), Läti.
Kokkuvõte
Sageli on sotsiaalset ettevõtlust käsitletud kui vabatahtlikku või kasumit mittetaotlevat tegevust, mis ettevõtlusvaldkonna äärealal üks ettevõtluse alaliike. Siiski pole sotsiaalset ettevõtlust õige tuvastada teljel kasumlik-mittekasumlik, vaid sotsiaalne ettevõtlus võib esineda kõigis ettevõtluse valdkondades, ning kasumina tuleb vaadelda sotsiaalset kasumit ehk mõju.
Sotsiaalse ettevõtluse väga laia ja mitmekesise leviku tõttu polegi maailmas nähtuse ühtset definitsiooni, kuna riikide praktika sõltub kolmanda sektori traditsioonist, ning majandus- ja sotsiaalpoliitika mudelitest. Pigem võiks läheneda sotsiaalse ettevõtluse kirjeldamisele kriteeriumipõhiselt.
Väitekirja eesmärgiks oli kirjeldada ja uurida sotsiaalset ettevõtlust Eestis lähtudes sotsioloogilisest perspektiivist, vaadeldes Eesti iseseisvuse taastamise järgsel perioodil toimunud arenguid. Lisaks sooviti pakkuda mudelit sotsiaalse ettevõtluse uurimiseks ning testida selle sobivust empiiriliste andmete abil. Sealjuures sooviti määratleda sotsiaalset ettevõtlust viisil, mis võimaldab tuvastada ja hõlmavalt selgitada seda, kuidas on sotsiaalne ettevõtlus rakendatud ja praktiseeritud Eestis.
Ettevõtlusprotsessi-keskne lähenemine võimaldab uurida sotsiaalse ettevõtluse kõiki tahke, seostades tervikuks sotsiaalsete ettevõtjate tegevuse (nende isikuomadused), ettevõtete asutamise ja tegutsemise (juhtumianalüüs) ning sotsiaalse ettevõtluse laiema konteksti (üldine ettevõtluskeskkond). Seega pööratakse üha rohkem tähelepanu ettevõtja isikult ettevõtluse protsessile, seonduvatele protsessidele ja laiemale ühiskondlikule kontekstile. Protsessipõhisuse printsiibist on lähtunud õpe Tartu Ülikooli Ettevõtluskeskuses ning samuti rahvusvaheline ettevõtlusmonitor (GEM – Global Entrepreneurship Monitor).
Väitekirja põhiliste järeldustena võib välja tuua järgnevat:
1. Sotsiaalse ettevõtluse selgitamiseks ei ole mõistlik sõnastada definitsiooni, vaid kirjeldada seda kriteeriumite abil, kuna see võimaldab sektoriülest ja võrgustikupõhist lähenemist. Põhiliste kriteeriumitena võib välja tuua: sotsiaalsel ettevõttel on ühiskondlik eesmärk; sotsiaalsel ettevõttel peaks olema jätkusuutlik äriplaan; sotsiaalsed ettevõtted on paindlikumad kui avaliku sektori organisatsioonid; sotsiaalsest ettevõttest võib võtta välja dividende kuni 30%; sotsiaalse ettevõtte jaoks ei ole vaja spetsiaalset ettevõtlusvormi.
2. Sotsiaalse ettevõtluse uurimiseks sobib ettevõtlusprotsessipõhine lähenemine.
3. Sotsiaalse ettevõtluse aktiivsus Eestis on teiste Lääne riikidega võrreldes kõrgem.
4. Eesti sotsiaalses ettevõtluses on nii liberaalse (USA) kui sotsiaal-demokraatliku (Euroopa) sotsiaalse ettevõtluse jooni.
Vähenevate ressursside ning vananeva rahvastiku tingimustes muutub sotsiaalne ettevõtlus üha olulisemaks meetmena, mis apelleerib inimeste ettevõtlikkusele ning lahendab ühiskondlikke probleeme, teenides selleks vajaminevat raha enamasti ise.
Võtmesõnad: sotsiaalne ettevõtlus, ettevõtlusprotsess, Globaalne Ettevõtlusmonitooring
