artikkel

Tulevikujuhid: Kerttu

laine
Foto: Karl-Kristjan Nigesen

2021. aasta sügisel alustas vabaühenduste tulevikujuhtide arenguprogrammi teine lend. Esitasime kõigile osalejatele viis küsimust. Saage tuttavaks, Kerttu Küünarpuu.

Kes sa oled ja millega tegeled? 

Olen Kerttu Küünarpuu, restauraator ja muinsuskaitsja, kelle kirg ja elu keerlevad ümber kultuuriväärtuste ja ajaloolise arhitektuuri. Olen üle 15 aasta töötanud muinsuskaitse ja restaureerimise valdkonnas, lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala, kuid vastupidiselt oma koolikaaslastele, kellest paljud edendavad kultuuripärandi säilitamist erinevates ametkondades, olen mina olnud tegev pigem praktikuna. Oma kätega töötava restauraatorina näen igapäevaselt, kui palju enam väärib meie kultuuripärand tähelepanu sellest, mis talle osaks saab.

Oma loomult olen veidi naiivsevõitu mässaja, keda kannustab alati näiliselt võimatu saavutamine ning soov lahendada väljakutseid ebatraditsiooniliste meetoditega. Püüan alati pürgida ebakonventsionaalsuse poole, sest reeglipäraseid lahendusi on ju kõik kohad täis. Ma ei soovi kunagi kaotada lapsemeelset usku maailmamuutmisse ning püüan keskenduda võimalustele, mitte takistustele.

Hoolimata oma loomingulisest olen pidanud varasest peale ise hakkama saama ja hiljem ka väikeettevõtjana pidevalt rahanumbreid arvestama. Seega kuigi pea on mul täis põnevaid ideid, on kaks jalga pidevalt maa peal. Kui mitte igal sekundil, siis vähemalt ülepäeviti ikka! Ühe ajupoolkeraga loon, teises tiksuvad üsna järjekindlalt kalkulaator ja Exceli tabel.

Miks liitusid tulevikujuhtide arenguprogrammiga ja mida loodad selle jooksul õppida?

Alustasime 2021. aasta märtsikuus elu- ja töökaaslasega põhitöö kõrvalt väikese heategevusliku sotsiaalse ettevõttega nimega TagaMaa. Ühtäkki avastasin, et meie visioon on suurem, kui meie mõlema oskused, kogemused ja teadmised. TagaMaa loob ajaloolisest arhitektuurist ja kultuuripärandist inspireeritud kodutooteid, mille müügikasumist toetame väärtuslikku arhitektuuri restaureerimist maapiirkondades.

Tundsin, et kui soovime seda visiooni niimoodi ellu viia, et see jääks püsima ka pärast meid ning sellest saaks tõeliselt tegus ja jätkusuutlik algatus, siis pean juurde õppima. Leidsin juhuse tahtel õigel hetkel tulevikujuhtide programmi, kandideerisin ja olin ülimalt õnnelik, kui osutusin valituks.

Tulevikujuhtide arenguprogrammi on võimatu üle hinnata – olen mitmel korral tabanud, kuidas programmi teema haakub täpselt parasjagu käesolevate murekohtadega, see on peene retsepti järgi kavandatud väga heade koolitajatega vürtsitatud arenguteekond, kus vaieldamatult lisab erilise komponendi just mitmekülgse taustaga kursusekaaslaste omavaheline sünergia ja võrratu atmosfäär.

Millist muutust tahaksid Eesti ühiskonnas või maailmas laiemalt enim näha?

Ma usun muutustesse ühiskonnas, sest olen oma elu jooksul näinud suurte muutuste võimalikkust. Kõige aluseks on soov areneda ja muutuda, kuid seda on võimalik saavutada vaid pideva enesearengu ja õppimisega. Me ei saa kunagi seisma jääda. Soovin, et sisemine haritus ja uhkusetunne meie ühise kultuuripärandi üle jõuaks veel kaugemale, kui see on olnud seni.

Ühtki inimest ei saa lahutada tema kultuurilisest taustast ega ühtki rahvast tema kultuuripärandist. Kultuur on see lugu, mis meid koos hoiab – meil eestlastel on ajaloos imeliselt hästi läinud ning meil on, mida säilitada ja uutele põlvkondadele edasi anda. On palju rahvaid, kellel pole selliseid privileege nagu meil praegu. Arvan, et me ühiskonnana ei adu seda veel täielikult ja on vaja, et me oskaksime oma kultuuripärandit rohkem hoida ja kaitsta.

Pean oluliseks, et meie muinsuste kaitse oleks “igamehe” ülesanne – mitte nii, et Muinsuskaitseamet käsib ja keelab, vaid igaüks meist tunneks ise soovi hoida väärtuslikku alles ja oskaks väärtusi ka hinnata.

Kas ja kuidas loodad sellele muutusele kaasa aidata?

Tahan olla inspiratsiooniks ja sütitajaks – ma soovin tõmmata võimalikult palju tähelepanu sellisele kultuuripärandile, mida paljud ei märka või hinnata ei oska. Kultuuripärandi valdkond on rikkalik ja põnev maailm, mida paljud pole veel tõeliselt avastanudki.

Teine oluline tegur on loomulikult rahaline pool – ajalooliste hoonete kaitsesse on vaja rohkem finantse. Riigieelarvest muinsuskaitsele suunatud summad on aastate lõikes võrreldes elatustaseme tõusuga kahanenud. Kui riigieelarvest ei jätku, siis tuleb ise midagi ette võtta – me pole küll suur rahvas, kuid ma usun, et koos saaksime luua rahvaalgatusliku fondi, mille abiga saab suuri tegusid teha. Selle poole püüdlemegi TagaMaa pikemajalises visioonis. Esialgu aga liigume samm-sammult – õpin ja loome aluspõhja, kuidas luua tõhusalt toimiv organisatsioon ja meeskond.

Raamat, film, etendus, podcast, inimene või muu sulle oluline mõjutaja, mis või kes sind inspireerinud ja teistelegi soovitaksid?

Soovitaksin üht vana raamatut, turundusguru Seth Godini “Lillat lehma“. mõnus ja kerge lugemine kõigile, kes soovivad leida oma eesmärkidele silmapaistvaid lahendusi. Kuigi Godin räägib toodete müügist ja reklaami mõttetusest, on see kindlasti väärt lugemine ka kõigile vabakonnas tegutsejatele ning aitab näha, kuidas ootamatud lahendused aitavad ka näiteks ideedel silma paista.

Vaata lisa tulevikujuhtide arenguprogrammi kohta.