Viimased artiklid:
Viimased uudised:
2021. aasta sügisel alustas vabaühenduste tulevikujuhtide arenguprogrammi teine lend. Esitasime kõigile osalejatele viis küsimust. Saage tuttavaks, Maria Sakarias.
Kes sa oled ja millega tegeled?
Olen Maria Sakarias ja töötan hetkel Mondo Maailmakoolis, kus juhin projekti “Maailmaharidus lasteaiast gümnaasiumini; Eesti panus kestliku arengu eesmärkidesse”. Projekti raames arendame välja uusi maailmahariduslikke õppematerjale, korraldame õpetajakoolitusi ja noorteüritusi ning kasvatame ühiskonnas teadlikkust erinevatest maailmahariduslikest teemadest nagu kliimamuutused, ränne, võrdõiguslikkus, arengukoostöö ja palju muud.
Samuti koordineerin Euroopa Parlamendi partnerkoolide programmi EPAS, kus kaasame õpilasi ja õpetajaid põnevatesse Euroopa Liiduga seotud tegevustesse. Lisaks põhitööle löön kaasa koolitaja või arutelujuhina erinevates ühiskondliku mõjuga projektides.
“Kes sa oled?” küsimuse vastuseks on hiljuti lisandunud ka silt “tagasipöörduja”. Elasin viimased 10 aastat välismaal. Õppisin ja töötasin Hollandis hariduse, arengukoostöö ja jätkusuutliku arengu valdkonnas, olin Nepaalis ja Indias vabatahtlik. Pärast pikemaid rännakuid on aeg Eestis paigal olla, et siin muutustele kaasa aidata. Haridus on mu südameteema – õpin nüüd järjepidevalt Eesti haridusmaastikku tundma. Tegelen pidevalt ka enda arendamisega, et kasvada paremaks projektijuhiks, koolitajaks, arutelujuhiks, enesejuhiks, kuulajaks ja… inimeseks.
Miks liitusid tulevikujuhtide arenguprogrammiga ja mida loodad selle jooksul õppida?
Liitusin programmiga, et juhi rolli sügavamalt mõtestada ja ennast juhi rollis paremini tundma õppida. Ma ei ole täna “juht” selle otseses tähenduses, aga samas on juhi definitsioon olnud minu jaoks pigem lai. Me oleme kõik juhid – juhime ju pidevalt iseennast ja vähemalt mingil määral enda teekonda. Nii teisi kui ennast juhtides peame jälgima, et meie teod, sõnad ja mõtted oleksid kooskõlas ning et me võtaksime nende eest täieliku vastutuse.
Hea juht oskab luua õhkkonna, kus inimesed juhivad end ise – nad tunnetavad vabadust ideid välja pakkuda ja samas ka vastutust, et need ellu viia. Loodan programmis õppida, kuidas juhiks kasvada ja just sellist õhkkonna luua – kuidas tiimi inspireerida ja toetada, et tekiks usaldus ja omanditunne. See võimaldab omakorda tähenduslikku koostööd, päriselt koos loomist. Kindlasti on lisaks olulistele juhtimisoskustele programmi üks suuremaid väärtusi ka kõigi andekate ja motiveeritud tulevikujuhtidega kohtumine ja kogemuste vahetamine.
Millist muutust tahaksid Eesti ühiskonnas või maailmas laiemalt enim näha?
Me elame Eestis, aga oleme osa maailmast – globaalsed probleemid nagu süvenev ebavõrdsus, sõjalised konfliktid, kliimakriis, ühiskonnagruppide polariseerumine ja nii edasi mõjutavad meid otseselt või kaudselt. Nagu kirjutab Liisa Puusepp artiklis “Mis on maailmaharidus?”, siis me küll teame, et need probleemid eksisteerivad, aga me ei käitu vastavalt – me ei panusta keskkonnahoidu, arengukoostöösse ja arengumaade abistamisse või ka ebavõrdsuse vähendamisse kodumaal. Nõustun Liisaga ja näen vajadust nii noortes kui Eesti ühiskonnas üldisemalt arendada tunnet, et kuulume globaalsesse kogukonda, ja vastutust, et luua õiglasem, solidaarsem, võrdsemate võimaluste ning universaalsemate inimõigustega maailm. Võtmesõnad on empaatia, hoolimine ja hoidmine.
Kui keerulised probleemid ja pidev määramatus tuleviku osas võivad tunduda päris koormavatena, siis maailmahariduse eesmärk ongi jääda positiivseks ja otsida lahendusi. Me ei tohiks tunda end halvatuna või üle koormatuna, vaid peaksime just leidma jõudu, et tegutseda. Maailmahariduse üks eesmärke on analüüsida, kuidas kõik on omavahel seotud ja millistes globaalsetes süsteemides me elame – kusjuures me vaatame neid süsteeme kriitilise pilguga ja kutsume neid ümber hindama. Näiteks milline majandusmudel lubaks meil tegutseda nii, et inimühiskonnad üheski maailmajaos ei peaks kannatama nälja, tervisehädade ja vaesuse all? Ja seda samas nii, et me ei kasutaks liialt planeedi ressursse ja ohustaks keskkonda.
Suure pildi hoomamine, iseenda vastutuse tundmine ja lahendustele kaasa aitamine väiksemate või suuremate tegudega – see on see muutus, mida tahaksin näha inimestes nii Eestis kui kogu maailmas.
Kas ja kuidas loodad sellele muutusele kaasa aidata?
Globaalsed teemad jõuavad noorte teadvusesse ja tegutsemisse läbi hariduse. Maailmakoolis töötame igapäevaselt selle nimel, et haridus- ja noorsootöötajatel oleksid vajalikud tööriistad, oskused ja teadmised globaalsete teemade käsitlemiseks igas vanuses noortega. Loome materjale ja korraldame erinevaid seminare, koolitusi, konkursse ja õppereise, mis annavad nii õpetajatele kui noortele võimaluse end arendada ja globaalset perspektiivi kasvatada. Hetkel ongi see parim viis ja koht muutusele kaasa aidata. Ma tunnen, et ei tahaks kuskil mujal töötada.
Kuidas täpsemalt muutusteni jõuda? Me elame keerulises ja killustunud maailmas, kus juhi roll ei ole ise lahendusi välja mõelda, vaid loovus ja ideed tärkavad ainult paljude erinevate inimeste jagatud tarkuses. Ideede väljapakkumine ja elluviimine on meie kõigi vastutus. Proovime Maailmakoolis võimalikult palju noori, haridustöötajaid ja koolikogukonna liikmeid erinevate tegevuste loomisprotsessi kaasata – siis on loodetavasti ka tulemused mõjukamad ja tähenduslikumad.
Raamat, film, etendus, podcast, inimene või muu sulle oluline mõjutaja, mis või kes sind inspireerinud ja teistelegi soovitaksid?
Hetkel loen raamatut “15 Commitments of Conscious Leadership”. Selle põhisõnum – igal hetkel on juht kas kujutletavast latist kõrgemal või selle all. Kui oled latist kõrgemal, siis juhid sa teadlikult, ja kui sellest allpool, siis mitte. Latist ülalpool juhtides ollakse avatud, uudishimulikud ja õppimisele pühendunud. Allpool latti on inimene suletud, kaitsev ja hoolib ainult sellest, et tal oleks õigus. Proovin pidevalt märgata, millisest “kohast” – ehk siis milliste tunnete ja mõtetega – ma parajasti tegutsen. Ja sihtida, et see koht oleks latist kõrgemal.
Raamat, mis on mu laual pidevalt sirvimiseks on “Nonviolent Comunication”. Vägivallatu suhtlemine on keelel ja suhtlemisoskustel põhinev meetod, kus tähtsal kohal on empaatiavõime arendamine – me õpime tundma ja väljendama oma vajadusi ja emotsioone. Minu jaoks on see aidanud lahendada suuremaid ja väiksemaid konflikte ja luua kvaliteetsemaid suhteid inimestega mu ümber. Plaanin saada vägivallatu suhtlemise treeneriks/sertifitseeritud koolitajaks. Maailmahariduse teemad on tihti tundlikud ja erinevad suhtlemisstrateegiad tulevad neist rääkimisel kasuks.
