Uuring: Eesti vene töökeelega ühendused võrdluses ja süvitsi

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali tellimusel on Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute Keskuse teadlastel valminud uuring “Eesti vabaühenduste tegevusvõimekuse uuring: vene töökeelega ühendused võrdluses ja süvitsi”. Lühike kokkuvõte: vaja on rohkem rohkem sidusust ja venekeelset infot!

Uuringu tulemused täiendavad senist käsitlust Eesti kodanikuühenduste tegevusvõimekusest, andes ülevaate tegevusvõimekuse näitajatest ja neid mõjutavatest teguritest töökeele lõikes ning võimaldades heita pilku just suutlikumate vene töökeelega ühenduste praktikatele ja eduka toimetuleku teguritele nende esindajate silme läbi.

Selgub, et tegevusvõimekuse osas vene ja eesti töökeelega ühendused süstemaatiliselt ei erine, küll aga on eesti ja vene keelt paralleelselt kasutavad ühendused enamike nn „professionaalsuse“ kvantitatiivsete näitajate poolest teistest ühendustest peajagu üle. Vabakonna valdkonna eksperdid hindavad aga venekeelsete ühenduste tegevusvõimekust eestikeelsete ühendustega võrreldes valdavalt madalamaks, samas paremaks kui viis või kümme aastat tagasi.

Rühmaintervjuudest selgus, et tegusad venekeelsed vabaühendused täidavad edukalt oma rolli, kuid sooviksid olla enam kaasatud Eesti kodanikuühiskonda läbi valdkondlike katusorganisatsioonide, milles nähakse võimalikku alust erineva töökeelega ühenduste sidustamiseks läbi ühise infovälja ja koostööplatvormi loomise.

Aruande kokkuvõttes välja toodud järeldused ja ettepanekud venekeelsete ühenduste kaasatuse ja panuse suurendamiseks Eesti kodanikuühiskonnas soovitavad riiklikel ja kohaliku tasandi institutsioonidel teha jõupingutusi nii infovälja ühtlustamiseks, tugiteenuste paremaks sihistamiseks ja sihtrühma ootustega vastavusse viimiseks kui ka katusorganisatsioonide arendamiseks tõhusaks koostööplatvormiks, mis ühendaks erineva töökeelega vabaühendused Eestis. (vt allpool.)

Eesti vabaühenduste tegevusvõimekuse uuring keskendub viiele teemaderingile: organisatsiooni juhtimine ja struktuur, sh liikmeskonna ja vabatahtlike kaasamisega seonduv; finantssuulikkuse erinevad tahud; koostöö nii teiste ühendustega kui ka teiste sektoritega; vabaühenduste tegevuskeskkond ja ühendustele pakutavad tugiteenused; venekeelsete ühenduste spetsiifiline roll ja mõju Eesti kodanikuühiskonnas.

Uuringu valmistasid ette ja viisid läbi: Gerli Nimmerfeldt, Tanel Vallimäe, Triin Roosalu, Margarita Kazjulja ja Jüri Petruhhin.

Uuringu leiad siit: Eesti vabaühenduste tegevusvõimekuse uuring 2016

Järeldused ja ettepanekud

Uuringu tulemused näitavad, et Eesti kodanikuühiskonnas on vajaka erineva töökeelega ühenduste sidustamisest. Selleks, et kogu olemasolev potentsiaal saaks kodanikühiskonna kui terviku arendamisse kaasatud, tuleks luua ühine kommunikatsiooniväli ja hästitöötavad koostööplatvormid. Siin saavad kaasa aidata nii vabakonna tugistruktuuri erinevad institutsioonid kui ka üleriigilised valdkondlikud katusorganisatsioonid.

Kodanikuühiskonna arendamist koordineerivad ja toetavad institutsioonid on viimastel aastatel astunud mitmeid samme venekeelsete ühenduste tegevusvõime arendamiseks, keskendudes eeskätt rahastamisvõimalusi puudutava informatsiooni kättesaadavaks tegemisele ka vene keeles ning venekeelsete tugiteenuste, sh koolituste, infopäevade, mentorlus- ja arenguprogrammide pakkumisele. Venekeelsed tugiteenused on suureks abiks nõrgematele ja alustavatele venekeelsetele ühendustele, kuid lihtsustavad ka edukate ühenduste tööd. Infomaterjalide, koolituste, nõustamisteenuste jmt pakkumisel ja edasiarendamisel on vajalik aga tugistruktuuri kommunikatsioonistrateegia välja töötamine selliselt, et see võtaks enam arvesse venekeelse elanikkonna informatsiooni tarbimise harjumusi ja eelistusi. Informatsiooni tõlkimine vene keelde üksi ei taga, et see ka nendegi jõuaks, kes seda informatsiooni vajavad.

Venekeelne nõustamine on küll korraldatud, kuid sellest teavitamine on jäänud nõrgaks või pole teavitamisel arvestatud sihtrühma eripära, näiteks vanema põlvkonna esindajad, kelleni informatsioon jõuab teisi kanaleid kaudu kui internet, on olemasolevatest teenustest ja võimalustest oluliselt vähem informeeritud. Ka venekeelsete ühenduste listist pole palju kasu, kui sinna saadetakse vaid lühikokkuvõte uudistest, toimuvatest sündmustest jne koos lingiga eestikeelsele põhjalikumale informatsioonile. Lihtsalt venekeelse inimese meeskonda kaasamine ja informatsiooni vene keelde tõlkimine ei too oodatud tulemusi, kui puudub läbimõeldud kommunikatsiooni strateegia ja selle järjepidev elluviimine. Ainult informatsiooni üles riputamisest internetis ei piisa, sihtgrupp kas ei leia seda üldse üles või ei pea seda enda kohta käivaks ja ei tunne end sihtgrupina ära. Ühelt poolt peab üle vaatama informatsiooni edastamise kanalid, et need vastaks sihtrühma harjumustele, teiselt poolt peab jälgima, et kanalite eristamisega ei taastoodetakse inforuumide eristamist ja eraldamist.

Koolitusprogrammide puhul on töökeele kõrval oluline nende sisu ja sihistatus. Venekeelsed ühendused sooviksid osaleda ka eestikeelsetes programmides koos teistega, kuid pakutavad koolitused peaksid olema praktilisemad, kogemusepõhised (nt mentorlus- ja arenguprogrammid) või kogemuste vahetamisel põhinevad (nt kokkusaamised, ühistegevused ja –üritused). Edukate venekeelsete ühenduste kaasamine mentoritena oleks samuti kasulik kõigile.

Suurendamaks vene töökeelega ühenduste panust Eesti kodanikuühiskonda, tuleb lisaks sellele, et pöörata tähelepanu vabaühenduste tegevusvõimekuse tõstmisele, otsida võimalusi tegusate ja edukate venekeelsete ühenduste tõhusamaks kaasamiseks ühiskonnaelu korraldamisse ja erinevate sektorite koostöösse, aga ka kodanikuühiskonna arendamisse. Oluline ülesanne kodanikuühiskonna tugistruktuurile on venekeelsete ühenduste „nähtavaks tegemine“ eestikeelses kodanikuühiskonna tegevus- ja infoväljas, aga sama oluline on ka julgustada ja innustada ühendusi ise endast märku andma ja oma tegemistest laiemat ühiskonda teavitama. Siin saaks kindlasti abiks olla ka nii eesti- kui venekeelne meedia Eestis.

Vajalik oleks ümber mõtestada valdkondlike üleriigiliste katusorganisatsioonide roll ja tegevused ning motiveerida neid kaasama venekeelseid ühendusi, sest just katusorganisatsioonides näevad nii ühenduste esindajad kui valdkonna eksperdid peamist võimalust töökeeleülese koostöö edendamiseks ja erineva töökeelega ühendusi ühendava informatsioonivälja loomiseks.

Kokkuvõttes kinnitas uuring, et tegevusvõimekuse mõõtmisel võivad ühe ja sama näitaja väärtused eri tüüpi organisatsioonide puhul tähistada erinevat tulemust või olla erineval määral olulised – vaatamata mõne võimekusaspekti madalamale väärtusele võib organisatsioon osutuda edukaks oma eesmärkide saavutamisel. Tugiteenustega tuleks toetada kõigi ühenduste tegutsemist, mitte panustada üksnes potentsiaalsetele ühendustele toetades nende arengut nn professionaalseteks ühinguteks, mis suudavad edukalt täita riigi strateegilise partneri rolli kas siis sotsiaalteenuste osutamises, poliitika kujundamises või elanikkonna seas kodanikuaktiivsuse suurendamisel.

• Artikkel
• Uuring