Uudised Vabaerakonna viisteist viga
Uudised

Vabaerakonna viisteist viga

laine uudised-laine
19. veebruar 2018
Vabaerakond tiris taas lauale nn protsendiseaduse arutelu. Alari Rammo toob välja 15 fakti või hinnangut, kus Artur Talvik oma Postimehe arvamusloos eksib.
  1. Miks me sellist muudatust teha tahame? On ju olemas Kodanikuühenduste Sihtkapital, mille kaudu jagatakse kodanikuühendustele märkimisväärses ulatuses toetusi. /…/ Need on toimivad organisatsioonid, mis peavad oma tegevust igal juhul jätkama. Kuid nende abist ei piisa, et Eestis tekiks tõeliselt tugev ja sõltumatu kodanikuühiskond.

KÜSKi ehk Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eelarve on kümme aastat püsinud samal 1,3 miljoni pulgal, olemata kindlasti mitte märkimisväärne. Suurendada võiks hoopis seda või kohaliku omaalgatuse programmi eelarveid, kui on päriselt soovi vabaühendusi ja kogukondi toetada.

  1. Probleem on selles, et täna peab arvukalt vabaühendusi käima enda ellujäämise kindlustamiseks poliitikutelt raha norimas. Sellise alandava poliitilise kintsukraapimise kõige ilmekamaks näiteks on nn katuserahade jagamine.

Ei peaks tõesti käima, vaid avalikku raha peaks jagama ministeeriumid jt läbipaistvalt ning avatud konkursi tingimustes. Maksuraha ei tule ju ka ise kätte, seda tuleb samuti hakata “norima”.

  1. Kuna riigikogu saadikud saavad seda raha suunata oma äranägemise järgi neile meelepärastele vabaühendustele või kohalikele omavalitsustele, soosib süsteem võistlust MTÜde vahel paremate poliitiliste tutvuste loomiseks.

Võistlus ei kaoks protsendisüsteemiga kusagile, vaid pingestuks veelgi – lihtsalt 101 riigikogu liikme asemel on sihtmärgiks sadu tuhandeid maksumaksjaid, kellega suhtlemine on veel rohkem aega ja raha nõudev, et sõnum kohale jõuaks ja tutvused loodud saaks. Ja seda igal aastal uuesti.

  1. Konkreetse sammuna süsteemi muutmiseks suunas Vabaerakond tänavusest riigieelarvest meile määratud katuseraha MTÜle Eesti Külaliikumine Kodukant.

See pole süsteemi muutmine, vaid kaasamängimine. Vabaerakond võttis tänavuse katuseraha valitsuselt vastu ja andis selle oma valijaile edasi, nagu iga teine partei (peale Reformierakonna). Et Kodukant raha 50-60 seltsile edasi jagab, ei tee seda mängu ausamaks.

  1. Sümboolselt on see Vabaerakonna kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kogukondadele. Aga praktiliselt on tegemist konkreetse sammuga poliitilise kintsukraapimise lõpetamiseks.

Sümboolselt ja praktiliselt on tegemist häma ning enesereklaamiga, et kogukonnad Vabaerakonna enda kintsu edaspidigi kraabiks.

  1. Kui inimese tulu on olnud näiteks 10 000 eurot, siis tulumaksu osa sellest on 2000 eurot. Üks protsendiosa sellest  tulumaksust on 100 eurot. Summa ei tundu suur, kuid kogu riigi ulatuses on üks protsendiosa kogutud tulumaksust peaaegu 100 miljonit eurot.

Siin on tegu sõna- ja numbrijazziga. Kui eeskujuks toodud riikides on kasutatud 1-2% tulumaksust, siis 100 eurot 2000st on tervelt 5%.

  1. Miks selline süsteem hea on? Esiteks vabastab see vabaühendused poliitilisest sõltuvusest ja annab neile märgatavalt juurde rahalisi vahendeid.

Maksupoliitika sõltub samuti poliitikutest ja on igal hetkel muudetav ja see raha tulekski ilmselt millegi muu, seniste fondide, KÜSKi, kulka, HMNi ja KOPi arvelt. Umbes sama palju kui idee maksaks, suunab riik täna vabaühendustele tegevus- ja projektitoetustena, mida saaks palju targemini ja läbipaistvamalt jaotada. Riigieelarve koormuse kahekordistamine on täiesti ebarealistlik. Kui maksumuudatus tagasi pöörataks, oleks seniste fondide taastamine kõvasti raskem ja kokkuvõttes rahastus hoopis väheneks, sest langeks ka annetuste osakaal.

  1. Teiseks suurendab see kodanike võimalust olla kaasatud riigijuhtimisse, vähendades liialt suureks paisunud lõhet rahva ja poliitilise võimu vahel.

Vastupidi, kodanikud peavad veel vähem mõtlema ja kaaluma, keda toetada, sest maksuraha suunamine on liiga lihtsaks tehtud. Side oma maksuraha ja vabaühendustega pigem hõreneb.

  1. Kolmandaks saame ühe protsendi seaduse abil detsentraliseerida ja depolitiseerida rahajagamist vabaühendustele.

Igaüks võib annetada enda raha ja riik peab toetama seda maksusoodustustega. Avalikku raha peaks jagama avaliku konkursi, tulemuste ja mõju, mitte kampaaniate ehk meeldivuse alusel. Protsendireale rebimine toob kaasa kulukad kampaaniad ning kogusumma pihustumise väga paljude vahel väga pisikeseks, millega saavutab ka vähem.

10. Lisaks suurendab see avaliku raha kasutamise efektiivsust ning tugevdab vabaühenduste suhteid oma sihtgruppide ja avalikkusega.

Ei, loodetava raha üle ei pea vabaühendused kellelegi aru andma ja võivad seda nii ebaefektiivselt kasutada, kui oskavad ja tahavad.

  1. Teisisõnu peavad  vabaühendused suunama näo poliitikutelt rahva poole. Samuti sunniks protsendiseadus ühendusi tegutsema senisest veelgi kaasavamalt ja läbipaistvamalt, mõtlema läbi tegevusi ja nende tulemuslikkust ning tugevdama selleks oma võimekust ja meeskonda.

Protsendiseadus sunnib eelkõige tootma võimsaid kampaaniaid ja lihtsaid sõnumeid, nagu tarbimiskultuuris ikka, müüd sa sotsiaalprobleemi või erakonda. Nii võidavad pigem meediafirmad kui abivajajad. Annetuste statistikast näeme juba praegu, kuidas inimeste käitumine muutub hooajati ja nunnude teemade peale – maksuraha hakkaks väga suurte summadena minema neile samadele haiglatele ja varjupaikadele. Teistele jääb – kogemuse põhjal – tuhatkond eurot aastas, millega ei kaasa, mõjuta ega võimesta mitte vähimatki.

  1. Protsendiseaduse suhtes on ka kriitikuid.  Üks kartus on, et see vähendab inimeste soovi annetada. Paraku on nõnda, et ega Eesti inimestel täna seda vaba raha nii palju polegi, et veel hoogsamalt annetada. Üks protsent tulumaksust pole aga annetus, vaid riigile kuuluva tulumaksu omapoolne suunamine.

Väiksema sissetulekuga inimesed annetavad kõikjal proportsionaalselt oma tuludest rohkem kui jõukad ja Eesti inimeste keskmine sissetulek on pidevas tõusujoones juba aastaid. Täna annetatakse üle 30 miljoni ja ei saa küll öelda, et vaba raha pole.

Teadmine, et ma juba ju andsin raha, võib edasisi annetusi vähendada ja see on teistes riikides ka juhtunud. Protsendiseadus on sobinud olematu annetuskultuuriga üleminekuühiskondadele, kellest Eesti on palju arenenum.

  1. Lisaks arvatakse, et sellisel juhul hakatakse toetama vaid näiteks haiglate juurde loodud MTÜsid ja sihtasutusi. Meie ettepanek on, et seda raha ei saaks suunata nn riiklikele MTÜdele ja sihtasutustele. See tähendab, et MTÜd ja SAd, mille loojateks on kas kohalikud omavalitsused või riigiasutused ja neile kuuluvad ettevõtted, langeksid toetust saajate nimekirjast välja.

Haiglate, aga ka koolide, lasteaedade, muuseumide jt toetusfondid on enamasti tavalised kodanikualgatused, kes ei ole avaliku võimu loodud. Neile annetades saab maksusoodustust ja neid poleks võimalik ega vajalik ka protsendiseadusest välja jätta. Kodanikuühiskonna üks rolle ongi täita avaliku võimu lünkasid, sh tervishoiu rahastamises.

  1. Tõenäoliselt leiduks neidki, kes sooviksid ühe protsendi rehepaplikult endaga seotud MTÜle suunata. Seadusse on võimalik kirjutada vastavad tõkendid ning ilmselgelt oleksid kõige suuremad kasusaajad ausad inimesed ning tegusad vabaühendused.

Tõkendid oleksid kaunis raskesti administreeritavad ja uued erandid teeksid maksusüsteemi veel keerulisemaks. Täna võib igaüks annetada endaga seotud MTÜ-le ja saada maksusoodustust. Ja miks ta ei peakski, toetatava vabaühendusega võikski igaühel väga lähedane side olla.

  1. Veelgi olulisemaks kasuks kogu ühiskonnale oleks aga ühe protsendi seaduse puhul poliitilisest kintsukaapimisest vabanemine ehk vabaühenduste päriselt vabamaks tegemine.

Riikliku rahastuse veelgi suurem kindlustamine ei tee ühtki vabaühendust vabamaks, pigem vastupidi. Laisakski võib teha.