Vabaühenduste manifestid näevad alati paremat tulevikku

Maris Jõgeva 30. november 2016

Foto: Mari Öö Sarv

Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni (EKAK) koostamine üheksakümnendate lõpus, selle läbirääkimine poliitikutega ning aastatel 2002-2003 kontseptsiooni elluviimise eest seismine on olnud tõenäoliselt üks mõjusamaid vabaühenduste ühiseid poliitikaalgatusi Eestis. EKAK kirjeldas teemasid, millega on vaja töötada, kui tahame, et Eestis oleks tugev kodanikuühiskond. MARIS JÕGEVA uuris, kuidas on vabaühenduste manifestide nõudmised EKAKist alates aja jooksul arenenud ning kui palju on poliitikud neid kuulda võtnud.

Meie, Eestimaa vabaühendused, saame ja tahame olla sillaks kodanike ja riigi vahel. Me soovime pakkuda tugeva kodanikuühiskonna abil toetust omaalgatust väärtustavale poliitikale, et elu Eestis läheks riigi ja vabaühenduste koostöös paremaks ja turvalisemaks.

(vabaühenduste manifest 2007)

Vabaühenduste liit on alates 2007. aasta Riigikogu valimistest koostanud ja tutvustanud mängus “avalik poliitika” osalejatele meeldetuletusi, millised on vabaühenduste ootused valitsejatele ning millised muutused on vajalikud, kui unistuseks on õitsev kodanikuühiskond. On teemasid, mis valimistest valimisteni manifestides korduvad, ja on ettepanekuid, mis on ka teoks saanud. Mõnel juhul on selgelt näha vabakonna isu kasvamist, teistel juhtudel seda, kuidas vabaühendused on õppinud oma vajadusi täpsemalt sõnastama.

Esimene, 2007. aasta manifest oli järgnenutest pikem ning kõige üksikasjalikum, rääkides sellest, et otsused peavad saama paremaks, kodanikud teadlikumaks ja aktiivsemaks, ühendused elujõulisemaks. Palju tähelepanu sai kodanikuharidus, tähtsustati koolitusi ja arenguprogramme nii vabaühendustele kui ka ametnikele. Üheks olulisemaks ettepanekuks väärikast nimekirjast oli aga Kodanikuühiskonna Sihtkapitali loomise idee, mille järele oli sellel ajal juba üsna suur vajadus välisfondide rahastatud programmide lõppemise tõttu. Sihtkapital ka loodi ning on üks manifestide tähtsamaid tulemusi senini.

2009. aasta kohalike omavalitsuste valimiste eel valminud ettepanekute platvormi tähelepanuväärseimaks osaks sai hea valimistava, mille EMSL rääkis läbi erakondadega ning millest sündis hiljem üks pikk traditsioon EMSLi ajaloos – valimiste valvamine. Muus osas aga juhiti manifestiga linna- ja vallavolikokku pürgijate tähelepanu tänaseks üsna igapäevaste käitumise heade tavade vajalikkusele, nagu kogukondade kaasamine (leppida kokku reeglites, kuidas toimub avalikkuse ja ühenduste kaasamine otsustesse, teha reeglid avalikuks), teenuste delegeerimine (selgitada välja vajalike teenuste vajadused ja nõudluse ulatus ning analüüsida, milliseid teenuseid saab ja oleks vaja lepinguliselt ühendustele üle anda) ning rahastamine (leppida kokku rahastamise põhimõtted, teha need avalikuks ühes eraldiste ja aruannetega). Eeskuju soovitas manifest võtta riiklike praktikate suunamiseks koostatud headest tavadest.

2011. aasta Riigikogu valimiste eelse manifesti koostamine sai alguse vabaühenduste kärajatel juba aasta varem maikuus. Sel korral otsustati keskenduda vähesemale, kuid olulisemale: paljude ideede ja soovide seast valiti välja ettepanekud, mille puhul tundus poliitiline tahe möödapääsmatu. Seitse parlamendist ja valitsusest sõltuvat tegevusettepanekut puudutasid olulisemaid ootusi kaasamises, rahastamises, andmete korrastamises, teenuste delegeerimises, annetamise soodustamises.

2015. aasta parlamendivalimiste eelne sõnum ütles, et riigil on vabaühendustest kasu, sest nad saavad tegeleda ja tegelevadki tihti teemadega, millega teised ei saa või ei taha, reageerivad ühiskonna valukohtadele kiiresti ning suudavad oma tegevusega keerulisemaid probleeme ka ära hoida. Et esiteks on kodanikualgatuse toel võimalik leevendada teravaimaidki probleeme ning kindlustada ühiskonnas vajalik sotsiaalne toimetulek. Teiseks aitavad vabaühendused hoida valitsemist avatuna ning tasakaalustada riigivalitsemises huvisid – selgitada ühisosa, selle eest seista ja osalemiseks platvorme luua. Kolmandaks on tähtis vabaühenduste roll kogukondade muutmisel sellisteks, kus inimestel on hea elada. Manifest esitas 11 ettepanekut, mis võiks aidata vabaühendustes olevat potentsiaali suurendada ning koostöö kodaniku ja riigi vahel paremini tööle saada. Koalitsioonileppesse võttis uus valitsus mugavalt kodanikuühiskonna arengukava elluviimise ning Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku töö tulemusena sotsiaalse ettevõtlusega seotud teemad.

Kümne aasta jooksul on ettepanekud kodanikuühiskonna edendamiseks läinud täpsemaks, peegeldades vabaühenduste professionaalsuse kasvu, aga ka nõudes esindusorganisatsioonidelt palju põhjalikumat eeltööd ettepanekute selgitamisel ning argumentidega vääristamisel. Manifestid on edukad, kui suudavad mõista tulevikku – pole ju mõtet rääkida suure suu ja südamega millestki, mis juba olemas. Läbirääkimiste keerukus seisnebki enamasti selles, kuidas vabaühendused ekspertidena suudavad otsustajatele, kellele manifestid on mõelnud, oma tulevikuvaate omaseks teha. Oleme oma valdkonna asjatundjad, kuid ei saa eeldada, et teised teavad sama palju ja neil on samaväärsed kogemused. Seepärast on kasulik visioone luua ning läbirääkimised hoida töös ka valimistevahelisel perioodil. Ehk rohkemgi, kui varem.

Vabaühenduste manifestid näevad alati paremat tulevikku

Viimased artiklid:

Viimased uudised:

Teemakaupa näed manifestides soovitut ja soovidega tegelemist siin:

Kodanikuruum

Vabaühenduste Liit