Vabaühenduste liidu ettepanekud koalitsioonileppesse
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Nagu kõik hoolsad huvikaitseorganisatsioonid, panime ka EMSLi poolt eile kiiresti kokku mõned ettepanekud uue valitsusleppe läbirääkijatele. Lähtusime teisipäeval kodanikuühiskonna teemalisel kolme komisjoni koosolekul Riigikogule üleantust, mis omakorda pärines suuresti vabaühenduste manifestist viimaste Riigikogu valimiste eel.
Kokkuvõtlikult tuletasime läbirääkijatele meelde, et avatuma valitsemise poole saab liikuda kodanikke ja nende ühendusi võimestades ning kostöötavasid võimu ja vabakonna vahel parandades. Ettepanekud ise aga on seotud parandusvajadustega kahel suunal: esiteks on vaja muuta tagurlikke valitsemisharjumusi, mis vabakonda kui partnerit ei väärista (katuseraha, hasartmängumaks, ebaühtlased kaasamis- ja koostööpraktikad), teiseks kasutada ühiskonna arenguks targemalt kodanikualgatuses olevat potentsiaali läbi sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse jõustamise ning annetuskultuuri edendamise. Kolmandaks viitasime ka sellele, et kodanikuühiskonna edendamine vajab senisest targemat ning jõulisemat eestvedamist, eriti kui tahame muutusi ja uut kvaliteeti valdkondadeüleselt.
Ettepanekud niisiis:
- Kujundada selgem kaasamist ning osalemist soodustav poliitika. Arendada edasi osalusmudeleid, -vorme ja -võimalusi, sh e-osalemist, ja seda nii kohalikes omavalitsustes, valitsusasutustes kui ka Riigikogus. Kaasava ja avatud valitsemise põhimõtete järgimist ning kogukondade võimestamist peavad silmas pidama riigi- ja haldusreform.
- Avada kodanikualgatuste sotsiaalse innovatsiooni potentsiaal. Kujundada sotsiaalsetele ettevõtetele terviklik ja järjepidev tugistruktuur inkubaatoritest ja kiirenditest koos investeeringutoetusega ning tagada selge õiguskeskkond. Algatada programm, mis kannaks sotsiaalsesse ettevõtlusse üle Eesti tehnoloogilise innovatsiooni kogemusi. Avada ettevõtluse tugimeetmed ka sotsiaalsetele ettevõtetele, kui saavutatakse äriühingutega samad eesmärgid (nt töökohad, eksport, regionaalareng). Tekitada riigihangete abil enam ühiskondlikku kasu (nt katsetades hangete reserveerimist pakkujatele, kes loovad lisaväärtust tööturul vähemate võimalustega inimeste palkamisega).
- Iseäranis sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkondades suurendada teenuste mahtu, kvaliteeti ja mitmekesisust vabaühenduste kaasamise kaudu. Parandada teenuste delegeerijate oskusi ning suurendada teenuseid osutavate vabaühenduste võimekust lõppkasusaajaid kaasavate teenuste koosloome programmidega. Luua kriteeriumid teenuste üleandmiseks ja teenusstandardid, kus need puuduvad. Hanketingimustes tagada lepingute piisav pikkus töö järjepidevuse ja teenuse eesmärgini jõudmise nimel, samuti tagada lisaks otseste kulude katmisele ka ressurss investeeringuteks (mida üksikute hangete eelarved ei võimalda), teenuse osutajate organisatsioonilise võimekuse toetamiseks ja teenuste mõju hindamiseks ning arendamiseks.
- Ergutada eraraha kaasamist ühiskonna-asjadesse maksupoliitikaga, mis motiveeriks rohkem annetama nii eraisikuid kui ka ettevõtjaid. Eristada annetused teistest tulumaksutagastustest ning suurendada maksuvabade annetuste piirmäärasid.
- Kasvatada investeeringuid vabaühenduste arengusse ning muuta rahastamine riigieelarvest eesmärgipärasemaks. Tagada Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile loomulik eelarvekasv. Suurendamaks olemasolevate toetuste tõhusust ja mõju tuleb korraldada läbipaistvamalt ja sihipäraselt projekti- ja tegevustoetuste jagamist ministeeriumides; lõpetada valdkonnapoliitikaist irduvad toetused hasartmängumaksu nõukogu ning katuseraha kaudu.
- Sõlmida valdkonnapoliitikate elluviimiseks strateegiliste partneritega vabakonnast mitmeaastased lepingud, mis ei oleks vaid toetus, vaid kirjeldaks läbimõeldud koostööd, mis läbiräägitud ootuste ja kokkulepete korral annab parema poliitika ja tugevamad partnerid. Viimased on riigile pikaaegsemalt kasulikumad neist, kes kulutavad aega ja inimesi ühekordseteks projektideks/kampaaniateks.
