Kevadel arutati Hea Kodaniku klubis vaimsest tervise üle. Anna-Kaisa Oidermaa MTÜst Peaasi tegi räägitust kokkuvõtte ning jagab vabaühendustele tegevuskava, mille abil vaimne heaolu igas organisatsioonis esikohale tuua.
Peaasi.ee märtsis läbiviidud küsitlusest selgus, et ligi 9000 vastaja hulgast on depressiooni tunnuseid 36%-l, ärevuse tunnuseid 38%-l, uneraskuste tunnuseid 38%-l ja vaimse kurnatuse märke 46%-l. Silma torkab vanuseline erisus – mida nooremad vastajad, seda enam on erinevate raskuste tunnuseid märgitud. Vaimse tervise raskustele kulub Sotsiaalministeeriumi hinnangul 2,8% meie SKPst, ühe suitsiidi kulud on möödunud aastal Centari läbiviidud uuringu järgi suisa 4,6 miljonit. Mujal maailmas tehtud analüüside kohaselt võib vaimsesse tervisesse investeerimise puhul igast eurost kuni 9 tagasi võita.
Kuigi inimesed ja meeskonnad on erinevad ning me ei saa teada, kui palju on raskustest seletatavad isiklike, kui palju (töö)keskkonna mõjudega, arvesse tuleb võtta ebatavaliselt keerulist õhustikku kaks aastat kestnud koroonakriisiga ning hiljutise Putini sõja algatamisega Ukrainas. Igas organisatsioonis, sõltumata selle ülesehitusest suurusest või tavadest, on võimalus vaimset heaolu kasvatada ning tõsta oma inimeste vaimset vastupanuvõimet.
Arutelus tõid Mona Mägi Soomer haridusprogrammist Noored Kooli ja Pille Retter Vähiravifondist “Kingitud elu” välja, et väga olulisel kohal üksteise toetamisel on usalduslik suhe kolleegidega. Vaimse tervise hoidmisel on eelduseks, et on võimalik jagada nii raskust kui ka rõõmu. Mona tõi välja hea praktikana check-in aja koosolekute raames ning raamatuklubi, Pille rääkis Facebooki kogukonnas üksteise toetamisest heade kogemuste jagamise kaudu.
Üheks võimaluseks oma inimeste toetamisel on koostada organisatsioonile vaimse tervise strateegia või tegevuskava. Tegevuskavas saab välja tuua juba toimivad head praktikad, aga ka realistlikud ning vajalikud arengukohad. Alustuseks võiks selgelt sõnastada põhjused, miks organisatsioonis vaimsele tervisele tähelepanu pööratakse ning kuidas sellest nii inimestele kui ettevõttele kasu saab olema.
Seejärel võiks kaardistada olukorra, vastates küsimustele “Mida me vaimse tervise toetamiseks teeme?” ja “Kuidas meie inimestel läheb?”. Vastavalt tulemustele saab plaanida tegevusi ning neid ellu viia. Tegevustele peaks järgnema uus olukorra kaardistus ning sellisel moel saab vaimse tervise tugevdamist aina laiendada ning süvendada.
Peaasi on arendamas lihtsat võimalust tegevuste kaardistamiseks planeerimiseks, sellega saab tutvuda siin.
Kuna tegemist on arendusega, millega töö alles käib on tagasiside materjalide kohta väga teretulnud: anna-kaisa.oidermaa@peaasi.ee
Vaimse tervisega tegelemine ei pea alati olema väga keeruline või kulukas ettevõtmine. Tähtis on end teele seada ja tegevuse käigus rulluvad lahti üha uued võimalused, kogemused ning väljakutsed. Seetõttu saab vaimse tervise toetamist vaadata kui protsessi, milles igaüks saab juurde õppida, areneda ning teekonnal ka põnevaid inimesi ning arenguvõimalusi kohata.