artikkel

Valija, ära lase ennast eksitada

laine
7. juuni 2024
Foto:

Valijatena on meie huvi, et kandidaadid käituksid mitte ainult seadusega kooskõlas, vaid ka eetiliselt. Eestis on head valimistava tutvustatud ja levitatud üle 15 aasta, et pakkuda nägemust sisukast ja eetilisest valimiskampaaniast ning sellest, mida see kindlasti ei ole. Kuigi positiivne on, et räigeid rikkumisi pole nende Euroopa Parlamendi valimiste kampaania raames silma jäänud, on sel korral tegeldud massilise valijate eksitamisega. Küsimus on, kas valijaid eksitavaid kandidaate saab ikka Euroopa Parlamenti usaldada?

Hea valimistava üks punktidest kirjeldab, et valimislubadused ja kampaania peavad olema seotud valitava esinduskogu pädevusega. Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis tuleks käsitleda teemasid, mille puhul parlamendil tõepoolest otsustuspädevus on. Kui kampaania liigub nendest piiridest välja, on tegemist küsitava poliittehnoloogiaga, mille eesmärk on valijaid eksitades suunata neid langetama valikuid alustel, millel Euroopa Liiduga on vähe pistmist. Sisepoliitikat Euroopa Liidu poliitikast täielikult eristada ei saa, kuid kuskilt läheb siiski piir. Näiteks kui lubatakse Euroopa Parlamendi valimistega kaotada automaks või kukutada Eesti valitsus.

Seekordne valimiskampaania köidabki tähelepanu taoliste sõnumitega. Tundub, et nii mõnelgi erakonnal puuduvad sisulised ettepanekud Eesti esindamiseks Euroopa Liidus. Selle asemel arvatakse, et rumal valija niikuinii aru ei saa ja seetõttu pole vahet, millest rääkida, peaasi, et oleks võimalikult populistlik. Tõsi, antud etteheidet oleks ülekohtune suunata kõigi kandidaatide suunas.

Demokraatia seisukohast on valijaskonna eksitamine problemaatiline. See pärsib sisulist arutelu erakondade poliitiliste valikute ja argumentide üle ning domineerima jäävad tühjad loosungid. Kui kandidaat leiab, et valijate eksitamine tagab talle suurema häältesaagi, siis tuleks hoolikalt järele mõelda, kas selline esindaja Euroopa Parlamendis toob meile pigem kasu või kahju. Lõppeks pole selline lähenemine aus ka valija enda suhtes. Valijaid peaks suunama tegema teadlikke otsuseid, mis põhinevad Euroopa Parlamendi tegelikel volitustel ja pädevustel. Kui kampaaniad muutuvad liiga sisepoliitiliseks, väheneb valimisprotsessi tähendus ja valijate usaldus demokraatliku süsteemi vastu.

Seega, lisaks poliitilistele seisukohtadele on oluline vaadata ka seda, milliste vahendite ja millise sisuga kandidaadid oma kampaaniad üles ehitavad. Kui kampaania keskendub kõigele muule kui Euroopa Liidu teemadele, tasuks kaaluda selliste kandidaatide toetamisest hoidumist, et hiljem mitte petta saada. See tähendab, et valija peab olema valvas, raskesti mõjutatav ning julge juhtima kandidaatide tähelepanu sellele, kui nende kampaania eetika piirimail kõigub.

Marcus Ehasoo, Vabaühenduste Liidu huvikaitsejuht