5. koht: Märt Sultsi reklaamvideo.
Keskerakonna kandidaati Märt Sultsi ei takista sel aastal ei õigekirjanõuded ega muinsuskaitseseadused. Nüüd on riigikogulane saanud valmis videoklipi, kus sarjab kõrgeid alkoholi-, bensiini- ja magusahindu, lubades neile piiri panna.
“Jääb arusaamatuks, kuidas seostuvad need teemad kohaliku omavalitsuse pädevusega. Kas Keskerakondlik Tallinn hakkab Sultsi eestvedamisel tegema lepinguid Saudi-Araabia nafta-šeikidega, et tuua Tallinnasse odavamat bensiini kui mujal Eestis?” kommenteeris Tõnis Saarts.
4. koht: Pealinna artiklid Jüri Mõisast ja Urmas Sõõrumaast
Tallinna linnameedia on hiilanud läbi aastate vastaste tümitamisega. Sel nädalal avaldati ajalehes Pealinn lood pealkirjadega “Savisaare liitlane Mõis: Tasuta ühistransport on üks igavesti vale asi” ja “Esoteerika närve ega olümpiakomiteed ei tugevda”, milles loetletakse üles kahe linna juhtiva Keskerakonna vastaskandidaadi vajakajäämisi.
“Tegemist on klassikalise juhtumiga, kus avaliku raha eest välja antav meedia muutub võimul olijate käes isiklikuks ruuporiks,” ütles Marek Reinaas. “Ega see asja paremaks ei tee, et linnameediat ei kasutata lihtsalt enda saba kergitamiseks, vaid teiste mustamiseks.”
“Oleks veel autori nimi juures, võiks käsitleda arvamusloona. Siin on tegemist ikkagi toimetuse ja väljaandja seisukohaga. Ootaks huviga toimetuse hinnangut näiteks Taavi Aasa tegemistele,” lisas Jüri Nikolajev.
3. koht: Lasnamäel jagatud lendleht “kogu tõde Savisaarest”
Paljude Lasnamäe elanike postkasti leidis hiljuti tee venekeelne lendleht, kus loetletakse üles pikaaegse linnapea Edgar Savisaare miinused. Tema kaaslasi nimetatakse oligarhideks ja sulideks, hoiatatakse tasuta ühistranspordi kadumise eest ning kuigi ühegi erakonna sümboolikat lendleht ei kanna, kiidetakse Keskerakonna teeneid.
“Valimisreklaam peab olema isikustatud. See välistab üldjuhul räige valetamise ja mustamise, sest annab võimaluse valetaja vajadusel kohtusse kaevata. Kui ikka kardad oma nime tekstile alla kirjutada, siis on midagi valesti,” hindas Marek Reinaas.
2. koht: Põltsamaa Ühisgümnaasiumis korraldatud poliitlaat
Põltsamaa Ühisgümnaasiumis toimus tundide ajal poliitiline debatt, millele järgnes valimisnänni jagamine vahetundides. Haridus- ja Teadusministeeriumi printsiibid sätestavad, et kool olgu ennekõike õppimise koht, mistõttu noored valimisvalvurid palusid tungivalt vähemalt laadaosa koolis ära jätta. Sellele aga ei reageeritud.
“Haridusministeeriumi hea tava palub koolidel korraldada debatte pärast tunde ning nii, et need pole õpilastele kohustuslikud. Põltsamaal leiti, et vaid debatist ei piisa – õppurid sattusid lõunasöögile minnes poliitikute pastakarahe alla. Kui selline asi toimuks töökeskkonnas mõnes suures kontoris, siis kas see häiriks töötajaid? Kool on noorele õppimise ja töötamise koht ning peabki selleks jääma,” kirjeldas Heliis Nemsitsveridze.
1. koht: Reformierakonna kampaania
Reformierakond võinuks sel nädalal võtta enda alla kogu autahvli. Välja tuldi Keskerakonna reklaame parodeeriva ja meelevaldselt kokku monteeritud klipiga, vastase tegematajätmisi loetleva videoga ning plakatiga, kus kutsutakse enda poolt valima eestikeelset valijat. Keit Pentus avaldas omaltpoolt reklaamvideo, kus rõhub ebastabiilsele olukorrale maailmas ning viitab tuumakatsetustele Korea poolsaarel, liikudes sealt edasi korruptsioonini Tallinna linnavalitsuses.
“Kui juba Jaak Madison manitseb rahvuse kaardi liigse ekspluateerimise eest, siis see võiks olla küll märk, et midagi tõsist on lahti,” hindas Tarmo Jüristo. “Kahtlustan, et Reformierakonna valikute taga on kaine ja küüniline kalkulatsioon, mille järgi praegune räige hirmukülvamisel ja rahvuslikul vastandamisel põhinev kampaania toob neile eestlaste poolelt rohkem hääli juurde, kui nad venekeelsete valijate arvelt kaotavad – aga isegi kui see kalkulatsioon paika peab, võiks siin mõelda selle pikemaajalise kahju peale, mis paraku ei lõpe 15. oktoobriga. Nagu ütleks Donald Trump: Sad!”
“Eesti valijate eksistentsiaalsetele hirmudele rõhumine. Ühesõnaga ballaad vanal tuttaval viisil “venelased tulevad”,”lisas Tõnis Saarts. “Enamus kõlanud temaatikatest ei seostu kuidagi kohalike esinduskogude pädevusega ning videodes on ka laiu üldistusi ja kontrollimist vajavaid fakte. Lisaks sellele keskendub reklaam puhtalt vastase mustamisele, toomata välja omapoolset programmi, kuidas siis kohaliku tasandi elu paremaks muuta.”