Venekeelsed ühendused*: Kas vajavad erikohtlemist või toimivad samamoodi nagu eestikeelsed?

Gerli Nimmerfeldt | 20. juuni 2016

Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuse teadur Gerli Nimmerfeldt vaeb vene töökeeltega vabaühenduste uuringu põhjal, kas venekeelseid ühendusi peaks aitama eestikeelsetest eraldi või piisab, kui vabaühenduste võimekuse tõstmise ressurss on kõigi jaoks võrdselt olemas.

Eesti vabaühenduste tegevusvõimekuse uuringu1 eesmärgiks oli analüüsida kodanikuühenduste tegevusvõimekust ja seda mõjutavaid tegureid: erineva töökeelega ühendusi võrreldi küsitlusandmete põhjal, hinnangu andsid valdkonnaga seotud eksperdid ning edukate ja toimekate venekeelsete vabaühenduste esindajad.

Eestis tegutseb eri valdkondades väga erinevate eesmärkidega ühendusi. Vabaühenduste tegevusvõimekuse all mõistetakse just ühenduste suutlikkust endale seatud eesmärke ellu viia. Kodanikuühiskonna kui terviku arengu seisukohast on oluline senine mitmekesisus säilitada ja edasiste sammude planeerimisel arvestada ühtviisi väiksemate ja suuremate, kitsama ja laiema tegevusulatuse ja suunitlusega ühenduste toetamise ja arendamisega.

Tulenevalt Eesti elanikkonna etnilis-kultuurilisest koosseisust on venekeelsetel ühendustel Eesti kodanikuühiskonnas täita väga oluline roll: kaasata ühiskonnaellu venekeelseid elanikke ja seeläbi panustada kodanikuühiskonna arengusse. Eestikeelsetel ühendustel puuduvad sageli oskused, teadmised ja kogemused, aga ka tahe venekeelset sihtrühma kaasata. Seega panustades olemasolevate venekeelsete ühenduste tegevusvõimekuse arendamisse ja kaasa aidates uute vabaühenduste loomisele venekeelsete elanike poolt (näiteks noorte kodanikuhariduse, meedias edulugude kajastamise kaudu kodanikualgatusele innustamise ja motiveerimise abil vms), suunatakse ressursse otseselt kodanikuühiskonna kui terviku arendamisse. Kas selleks on aga vaja eraldi või ekstra venekeelseid arenguprogramme ja taotlusvoore, on kahe otsaga asi.

Erikohtlemist ei ole vaja …

Uuringu tulemuste kohaselt ei erine vene töökeelega ühenduste tegevusvõimekus eesti töökeelega ühenduste omast süstemaatiliselt: nende seas on samuti kui eestikeelsetegi seas rohkem ja vähem võimekaid ja edukaid ühendusi. Suuresti sarnased on nii rõõmud kui ka mured.

Peamised erinevused ühenduste tegevusvõimekuses avalduvad ühenduste vanuse, suuruse ja asukoha vaates. Samuti selgub, et vabaühenduste tegevusvõime-kust mõjutavad samad tegurid ja samal moel, töökeelele vaatamata.

Seega on alustavatele ja nõrgematele ühendustele ning neile, mille eestvedajad ei valda vabalt eesti keelt, mõeldud venekeelsed arenguprogrammid, koolitused, nõustamine ja teised tugiteenused sama olulised, kui seda on eestikeelsed tugiteenused eesti töökeelega ühendustele. Venekeelsete ühenduste tegevusvõime tõstmiseks ei ole aga vaja välja töötada eraldi spetsiifilisi programme, vaid osutada teatud vabaühenduste tegevust toetavaid tugiteenuseid vene keeles.

… kuid kasu on koostööst kahe keeleruumi vahel

Samas näitasid edukate ühenduste esindajatega läbiviidud intervjuud, et tegutsevate ja kogemustega ühenduste edasise arengu võtmeks on pigem erineva töökeelega ühendusi koondavad
ja ühendavad programmid, koolitused, üritused jne, aga ka valdkondlikud katusorganisatsioonid, mis tegeleks ühise ja ühtse infovälja loomise ja hoidmisega.

Informatsiooni ülekülluse tingimustes aitaksid katusorganisatsioonid valdkonna süstematiseeritud asja- ja ajakohast infot kõigile ühtviisi kättesaadavaks tehes kaasa nii eesti-, vene- kui ka kakskeelsete ühenduste tegevusvõime tõstmisele. Erineva töökeelega ühendusi ühendava katusorganisatsiooni kaudu ühise kommunikatsiooniruumi loomine oleks ühtlasi ka lähtekohaks tihedamale koostööle eesti- ja venekeelsete ühenduste vahel.

Seega võiks ka öelda, et alustavaid ja vähesema tegevussuutlikkusega ühendusi peaks venekeelsete tugiteenustega aitama, samas kui kogenenumate ja edukamate tegevusvõime tõstmisel oleks oluline just eri töökeeltega ühendustele suunatud ühiste ja ühendavate programmide olemasolu ja sisuliselt kakskeelsete katusorganisatsioonide toimimine. Viimased oleksid ühtlasi olulised ka nõrgemate ja alles alustavate ühenduste tegevusvõimekuse tõstmisel, ühenduste töökeelest sõltumata.

Eestis tegutsevad vabaühendused kasutavad organisatsiooni sise- ja välissuhtluses ning oma töö korraldamisel erinevatel tasanditel (kohalik, üleriigiline, rahvusvaheline) ja koostöös erinevate partneritega (kodanikuühiskonnas, era- ja avalikus sektoris) suuremal või väiksemal määral erinevaid keeli. Uuringu lähteülesandest ja küsitlusuuringu andmete iseloomust tulenevalt jagati vabaühendused kolme analüütilisse kategooriasse vastavalt sellele, kas ja kuivõrd nad kasutavad oma igapäevases töös peamiselt eesti või vene keelt, ning võrdlevalt analüüsiti eestikeelsete, venekeelsete ja kakskeelsete ühenduste karakteristikuid ja tegevusvõimekuse näitajaid. Selline rühmade nimetamine on tinglik ega tähenda sugugi, et sel moel rühmitatud ühendused oma töös muid keeli (sh inglise, saksa jne) ei kasutaks.

1 Nimmerfeldt, G. (toim) (2016) Eesti vabaühenduste tegevusvõimekuse uuring: vene töökeelega ühend sed võrdluses ja süvitsi. Tallinn: Tallinna Ülikool, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Uuringu raport jmt on kättesaadav RASI lehelt ja ka KÜSKi lehel uuringute alt.

Arikkel ilmus Hea Kodaniku aktivistide-teemalises numbris juunis 2016. Kõik ajakirjalood leiad siit.

Venekeelsed ühendused*: Kas vajavad erikohtlemist või toimivad samamoodi nagu eestikeelsed?

Viimased artiklid:

Viimased uudised:

Kodanikuruum

Vabaühenduste Liit