Vabaühendused kui demokraatia kool

Viisime lühikesel perioodil detsember 2014 – aprill 2015 koostöös Siseministeeriumiga ellu projekti, millega soovisime aidata kaasa sellele, et vabaühenduste töös osalemine pakuks inimestele head kogemust demokraatiast. Võtsime enam kui kuuekümne vabaühendusega üle Eesti vaatluse alla nende osa kodanikuhariduses, liikmete ja võrgustike kaasamise, organisatsiooni valitsemise ning muud avatuse ja vastutavusega seotud tegevused.

Milleks selline programm?

Vabaühendustest on ajast aega räägitud kui hea ja aktiivse kodaniku kasvulavast ning kohast, kus inimene saab vahetu demokraatia-, koostöö- ja osalemiskogemuse. Selge on aga ka see, et ainuüksi kodanikualgatuslikkus või kasumitaotluseta tegutsemisvorm ei muuda ühtegi organisatsiooni iseenesest veel üllaks või demokraatlikuks. Nagu kõigi teiste  puhul, on ka vabakonnas paremaid ja halvemaid praktikaid, seda enam, et pole ju ühtset ja vaieldamatut mõõdikut, mis laseks öelda, kas tegija on ideaalselt demokraatlik, täiesti ebademokraatlik või midagi vahepealset.

Samas on teema väga aktuaalne, sest vabakonna poolt on kõlanud üha enam etteheiteid erakonnasüsteemi suletusest ja vähesest sisedemokraatiast, dialoogi puudumisest. On õigustatud küsida, kuivõrd kriitikud ise seda praktiseerivad, mida nad erakondadelt ja avalikult võimult ootavad, nagu ka oodata, et vabakond võiks pakkuda toimivaid lahendusi, mida parteid ja avalik võim saaks üle võtta.

Mida me programmi käigus tegime?

Ootasime programmi sadatkonda vabaühendust, pidades silmas, et osalejaid oleks kõigist Eesti maakondadest ja et nad esindaksid erinevaid tüüpe: eri elualadelt, suuremaid ja väiksemaid, nooremaid ja vanemaid, teenusepakkujaid ja eestkosteühendusi, registreeritud ja registreerimata, vabas võrgustiku vormis tegutsejaid.

Korraldasime osalejatele kokku kolm seminari, kus keskendusime järgmistele teemadele

• Vabaühendus kui hea kodaniku kasvulava: kuidas iga vabaühendus hea kodaniku kasvulavana toimib ja miks nii üldse mõistlik mõelda on. Millised on võimalused kodanikualgatust toetavate oskuste, teadmiste ja hoiakute kujundamiseks ning kuidas neid võimalusi kasutada nii, et see muutuks loomulikuks osaks vabaühenduse identiteedist ja tööst, kahjustamata põhitegevust.
• Hea valitsemine ja juhtimine: põhikiri, struktuur, töökorraldus, kaasamis- ja järelevalvemehhanismid, uudiskirjad, jooksvad ülevaated tegevusest, infokanalid, aastaaruanded.
• Läbipaistvus ja aruandlus, eetika vabaühenduses: endale kehtestatud reeglid nagu näiteks eetikakoodeks. EKAKi koostööpõhimõtted ja nende järelevalve.

Seminarid olid praktilised: lisaks koolitusosale tutvume osalejate seniste heade ja halbade kogemustega, leppisime kokku, mida ja kuidas võiks ja peaks paremaks muutma, seminaride vahel olime e-posti ja telefoni teel kättesaadavad nõu andmiseks nende tegevuste elluviimisel ning järgmise kohtumise algul vaatasime üle, kuidas plaanide elluviimine oli läinud. Igale organisatsioonile leiti just talle vajalik ja sobiv lähenemine.

Kes osalesid?

Eesti Koduabi Selts, Eesti NATO Ühing, Eesti Teadusajakirjanike Selts, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Forseliuse Selts, Hanila laulu- ja mänguselts, Harga MTÜ, Helpific, Kohtla-Järve Klubi 50+, KÜ Lustivere, Läänemaa Arenduskeskus, Läänemaa Suurperede Liit, Lenks MTÜ, Ligipääsetavuse Foorum, MTÜ Allium, MTÜ Edasi Kooli, MTÜ Eluallikas, MTÜ Hoiame Valgust, MTÜ Revolutsioon, MTÜ Roela Noortemaja, MTÜ Teeme, MTÜ T6 Lapsevanemad, MTÜ Tsooru Koidukiired, Pelgulinna Selts, Pilistvere kogukond, Põltsamaa Emadeklubi, Salumäe Selts, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Sclerosis Multiplexi Kohtla-Järve Ühing, Sillamäe Lastekaitse Ühing, Taebla Spordi- ja Kultuuriklubi, Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühing, Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Tartu Pereliit, Tartu Ärinõuandla, Tiigi Seltsimaja, Uue Maailma Selts, Virumaa Rahvaülikooli Selts, VMNÜ, Võluvõru, Vormsi Selts, Võrumaa Lasterikaste Perede Ühing, Võrumaa Südamesõprade Selts

Lugemist samal teemal:

• Kristina Mänd “Legitiimsus, avatus ja vastutavus” (Hea Kodanik, 1/2011 lk 8-9)
• Agu Laius “Mis on vabaühenduste eetikakoodeks” (Hea Kodanik, 2/2012 lk 8-9)
• Urmo Kübar “Mesinik või mesipuu?” (Hea Kodanik, 2/2012 lk 16-19)
• Kaidi Holm “Hea valitsemine: käsiraamat tänastele ja tulevastele vabaühenduste valitsejatele”
• Urmo Kübar “Kuidas koostada head tegevusaruannet?”