Hasartmängumaksu paremast jaotamisest

Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu vabaühendustele eraldatavad toetused ei vasta ühenduste rahastamise põhimõtetele, kuna otsused on läbipaistmatud.

EMSL töötab selle nimel, et kodanikuühenduste rahastamine riigieelarvest oleks läbipaistev, kõigil toetustele võrdne ligipääs ning otsused selgelt põhjendatud.

Hindasime hasartmängumaksu toimimist vabaühenduste rahastamise mudelina Variraporti koostamise raames ning selleks koostatud analüüsist tulenevad me edasised ettepanekud ka mudeli mõjusamal moel kasutussevõtmiseks.

Allpool konkreetsete kohtumiste kokkuvõtted.


EMSL kutsus vabaühendused kokku otsima paremaid alternatiive Hasartmängumaksu Nõukogule (HMN). Kohtusime Tallinna Puuetega Inimeste Kojas 25 novembril 2016. Osales pea 30 inimest eri organisatsioonidest, nii puuetega inimesi esindavatest kui teistest Hasartmängumaksu Nõukoguga kokku puutuvatest. Arutelu vedas EMSLi huvikaitseekspert Siim Tuisk, kes andis esmase ülevaate Sotsiaal- ja Kultuuriministeeriumi plaanidest.

hm-jaguneb

Arutelu seejärel keskendus kõigepealt puuetega inimeste spordiraha võimalikule liikumisele Eesti Olümpiakomitee alla. Kohalviibijaid tõid välja võimalikke muresid: saavutusspordile vajalike vahendite nimel on tervisesportlaste võimalused kehvemaks jäänud; puuetega inimestele on väga oluline, et rahastataks ka alasid, mis pole olümpial esindatud; tervisesport on vajalik taastuvravi või füüsilise toonuse mõttes, ning invaspordile on eelnevalt olnud väga raske saada rahastust nn üldises korras konkureerides. Neid argumente arvestades tehti ettepanek jätta invaspordi rahastus uueneva Eesti Puuetega Inimeste Fondi alla.

EPIFond oli uue plaaniga nõus, oluliseks peeti rahalise kindluse ja autonoomia saavutamist, hinnati Genadi Vaheri senist tööd ja loodeti uue struktuuri puhul paremale EpiFondi nõukogu esindatusele puuetega inimeste poolt. Kuuldes Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) nõukogu mustrist, kus 5 inimest on riigi ja 5 kodanikeühenduste esindajad, tundus kohalviibijatele mõistlik, kui vähemalt pooled liikmetest oleksid puuetega inimesi esindavad. Projektikonkursside osas tekkis küsimus hindajatest ja nõukogu rollist ning strateegilistest eesmärkidest, siinkohal pakkus Genadi Vaher eelneva EPIFondi rahastuskogemuse pealt võimalikke selgitusi – hindajate töö konkreetse projekti tasemel ja nõukogu liikme roll rahastuse üldise suuna osas. Muutust peeti oluliseks ka seetõttu, et senine trend, et HMNist on vabaühenduste rahastamine kahanemas, teeb tegevustoetust vajavad ühendused murelikuks.

HMNi väikeprojektide KÜSKi suunamise puhul tekkis küsimus, kas puuetega inimeste organisatsioonidel on võimalik teistega samas korras konkureerida sotsiaalvaldkonna väikeprojektidele , ning kui bürokraatlikuks taotlusvoor kujuneb. KÜSKi administreerimisnõuded samas olid teistele kohalviibijatele mõistetavad ja hädasolijaid lubati aidata taotluste kirjutamise juures.

Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse ja tegevustoetuste juures tekkis küsimus, milliste arengukavade ja kriteeriumite järgi hakataks partnereid valima ja kui palju neid oleks.

Tõstatus ka küsimus, kuidas lahendada teenuseid pakkuvate organisatsioonide vajadus investeeringuteks majja või organisatsiooni. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) esindaja Kaie Kotov rääkis SEVi plaanist antud valdkonnale tähelepanu juhtida, kuid juba on järgmisel aastal KÜSKi arenguhüppe üks voor selliste tingimustega, mis võiks vähemalt osadele ühendustele taolise rahastusvõimaluse anda.

Järgmiseks suhtleme haridusvaldkonna ja ministritega.

Kui lugedes jäi miskit segaseks või soovid omapoolset panust anda, siis kirjuta aadressil siim@heakodanik.ee.


EMSLi liikmeklubis 26. aprillil rääkisime sellest, kuidas kõige mõistlikumalt ja läbipaistvamalt kasutada hasartmängumaksu. 

Hanna Jemmeri koostatud ülevaadet Hasartmängumaksunõukogu (HMN) jagatud toetustest näed siin. Saime ülevaate, kui palju raha ja kuidas HMN kaudu vabaühenduste toetusteks jaguneb ning millised on eksimused rahastamise põhimõtete vastu. Hanna käis üle probleemid ja järeldused ning EMSLi huvikaitsejuht Siim Tuisk rääkis laiemast poliitilisest kontekstist, kus riigi tasandil mõeldakse spordi rahastamiskorra muutmisele ja vabaühendusi rahastavate riiklike sihtasutuste liitmise peale. Edasi tutvustaski Tuisk kolme võimalikku ettepanekut, millele järgnes arutelu nende ja potentsiaalse reformi murekohtade üle.

Nr 1. Praegused aastaprojektid muuta tegevustoetusteks ja strateegiliseks partnerluseks. Korraldada vastavate ministeeriumite kaudu läbi avaliku konkursi.
Nr 2. Tõsta taotletava projekti miinimummahtu 2000 euroni. Väiksemate ja kohalike projektide jaoks leida sobivamad teised toetusprogrammid (KOP, KOVde toetused, ka Kultuurkapital ning EASi hallatud regionaalne investeerimisprogramm).
Nr 3. Nõukogu rolli muutmine
    3a. Hasartmängumaksunõukogu kujundada ümber ühekordseks rahastajaks või
    3b. Anda nõukogule järelvalvefunktsiooniga sobivad õigused ja roll

Ettepanekutega seotud arutelust hirmude ja võimaluste üle saad täpsemalt lugeda siin.


Kirjasõna Hasartmängumaksu Nõukogu teemal:

Anne-Mai Saare bakalaureusetööd “Kolmanda sektori rahastamine hasartmängumaksust, selle vajalikkus ja probleemid” saate lugeda siit.

Alari Rammo: HMNi seitse surmapattu (2015)