Millal on MTÜ riigihankija?

Üha sagedamini üllatuvad vabaühendused, et ka nemad peavad riigihankeid läbi viima. Nii on.

RHS § 10 järgi on hankija ka eraõiguslik juriidiline isik:

  • mis on asutatud eesmärgiga täita või mis täidab põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu, ja
  • mida põhiliselt rahastatakse maksumaksja poolt

Nende sätete lihtsaim tõlgendus on selline, et kui su ühing saab üle poole oma tuludest maksumaksja rahast (otse või mõne SA kaudu), peab ta ka riigihangete seaduse nõudeid järgima. Suure tõenäosusega on seega täidetud ka esimene tingimus, ehk tegutsetakse avalikes huvides, sest mida maksumaksja raha kasutamine muud väga olla saabki.

Rusikareeglid on sellised:

  • Kui ostad midagi ühelt hankijalt aastas alla 10 000 euro, ei pea sa midagi tegema peale üldpõhimõtete järgimise
  • Kui ostud jäävad 10 ja 40 000 euro vahele, tuleb läbi viia lihthange, ehk sisuliselt kuulutus avaldada riigihangete keskkonnas
  • Üle selle tuleb läbi viia täiemahuline riigihange.

End ei tohi lasta eksitada rahastusringimustest, mis võivad rääkida muudest piirmääradest ja tingimustest. Need on enamasti lihtsalt täpsustavad selle raha kasutamisel, riigihangete seadus sõidab aga neist üle. Ehk kui rahastaja räägib vaid kolme pakkumise võtmisest, pead piirmäärade ületamisel sa ikkagi seadust järgima.


Loe hankijana määratlemisest ka siit.