Kuidas meelitada noori vabatahtlikke?
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
HENRI KÕIV küsis neljalt organisatsioonilt, kel see hästi õnnestunud, kuidas meelitada enda ühingusse noori vabatahtlikke.
HANNA KRIISKA, MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde:
Meie vabatahtlikkond jaguneb mõtteliselt kaheks – vabatahtlikud tugiisikud, kes on liitunud programmiga, ja tegevustiimide liikmed, kes panustavad organisatsiooni üldisesse arengusse. Tegevustiimide liikmete kaasamine on meile endiselt keeruline, kuid mida aeg edasi, seda enam me õpime. Selleks et leida inimesi, kes oleksid valmis organisatsiooni töösse järjepidevalt panustama, on vaja eeskätt läbi mõelda, mis on see, mille nimel inimesed koos tegutsevad – milline on organisatsiooni missioon. Toimival vabatahtlike kaasamis- ja motiveerimissüsteemil on kolm tugisammast – missioon, kaasamine, märkamine ja tunnustamine.
Selleks et võimalik vabatahtlik saaks teha teadliku otsuse panustada oma aega tegevusse, mille eesmärk teda inspireerib ja millesse ta tõesti usub, peab missioon olema arusaadav. Tegevustiimidele korraldame minikoolitusi, kus viime läbi praktilisi harjutusi ja räägime sellest, mis on tiimi ülesanne ja kuidas aitab nende töö kaasa meie üldise missiooni täitmisele. Värvates uurime inimeste isiklikke ambitsioone ja loome sellega olukorra, kus mitte ainult vabatahtlik ei tööta organisatsiooni heaks, vaid ka vastupidi – tugevas organisatsioonis on üldine missioon kooskõlas vabatahtlike isiklike ambitsioonidega.
Vabatahtlik, kes on teinud otsuse ja liitunud organisatsiooni tegevustiimiga, peab saama kiirelt kaasatud. Siin tuleb arvestada inimeste ressursside ja huvidega – millises valdkonnas soovib inimene ennast teostada, palju on tal aega ja milline töökorraldus talle kõige paremini sobib. Selleks läheneme igale vabatahtlikule individuaalselt ja lepime kokku konkreetsed tööülesanded ja töökorralduse.
Tuleb märgata vabatahtlike tehtud tööd ja selle eest neid ka tunnustada. Kuigi suur osa tunnustamisest peab olema jätkusuutlikkuse eesmärgil süsteemne, siis ei tohi unustada lihtsalt ja siiralt tänulik olemist. Varem proovisime jagada ühisürituste korraldajatele tänukirju, kuid peagi tekkis olukord, kus iga kuu said enam-vähem samad inimesed tänukirjad. See oli ajakulukas ning muutus iga üritusega üha ebasiiramaks. Hea viis vabatahtlike tunnustamiseks on meie jaoks iga-aastane vabatahtlike tänuüritus.
OTT KARULIN, Arvamusfestivali eestvedaja:
Kas noorte kaasamine ja motiveerimine erineb kuidagi täiskasvanute kaasamisest ja motiveerimisest, tundub olevat tuumküsimus. Kaldun arvama, et olemuslikult mitte: ikka on kõige tähtsam viia oma meeskonnani eesmärgid, miks midagi tehakse, ning põhimõtted, mille järgi käitumist eeldatakse. See kehtib ühtviisi noorte ja vanade, meeste ja naiste, vene ja eesti emakeelega inimeste puhul.
Eeldus, et noored tahavad infot keskmisest atraktiivsemal kujul, on seega vaid lisamotivatsioon organisatsiooni eesmärgid ja põhimõtted selgelt läbi mõelda ja edastada. Kusjuures peamine on ilmselt võime panna vastu kiusatusele infot kuidagi lihtsustada selles mõttes, et esitada seda valikuliselt (n-ö eakohaselt). Kui seda vältida, on tulemuseks klaar ning miks ka mitte atraktiivne infoedastus kogu meeskonnale.
Arvamusfestivalil oleme palju mõelnud sellele, kuidas kaasata igapäevasesse, pea aasta enne festivali algavasse protsessi kõiki oma vabatahtlikke, kellest enamikuga suhtleb tuumik üldjuhul elektrooniliselt või kelle tööülesanded jäävad peamiselt festivalipäevadesse. Ega muud rohtu olegi, kui et kogu meeskond tuleb võimalikult varakult kokku panna ning võtta see aeg, et neid kursis hoida (näiteks iganädalane eestvedaja postitus meeskonna Facebooki grupis, kord kuus toimuv festivaliklubi).
Tahaksime ka väiksemamahuliste ülesannetega vabatahtlikele enam pakkuda võimalust käia töövarjuks neil, kes iga päev festivali koraldamisega seotud, et nad seeläbi saaksid kogemusi, mis tulevad edaspidi kasuks õpingutes ja tööturul.
KADI RUTENS, Teeme Ära talgupäeva noortesuuna koordinaator:
Teeme Ära talgupäeva praktika näitab, et noorte kaasamisel kehtib lihtne põhitõde – noorelt noorele ideed kõnetavad ja motiveerivad.Teeme Ära algatusel saavad noored korraldada talguid just neile olulistel teemadel ning teisi kaasa kutsuda.
Eestvedamise õnnestumiseks on vaja juhte, kes hoolitsevad tegevuse läbiviimise ja koordineerimise eest. Lahendusena oleme loonud noortejuhtide võrgustiku. Täpsemalt on igas maakonnas noor inimene, kes tunneb sealseid soove, eesmärke ja probleeme.
Talgupäevadel osalenud noorte sõnul motiveerib neid koos tegutsemine just endi jaoks olulistel teemadel. Kuna eesmärk on ühiselt sündinud, tekib kiiresti ka meeskonnatunne, mis omakorda loob hea emotsiooni. Lisaks ütleb kogemus, et noorte jaoks on oluline pidev tagasiside ja märkamine. See tekitab neis turvatunde ja julguse tegutseda.
Tänavu kutsub talgupäev koos XII noorte laulu- ja tantsupeo meekonnaga üles kõiki noori koos õpetajate, juhendajate ja vanematega korrastama oma kodukandi laululavasid.
Möödunud aasta talgupäeval osales üle 44 000 eestimaalase, kellest suure osa moodustasid just noored. Tänavu toimub Teeme Ära talgupäev 6. mail, kõik noored ja vanad on oodatud kaasa lööma!
MARIE KANARIK, Eesti Toidupank:
Eesti Toidupanga töös on vabatahtlike panus väga olulisel kohal ja järjest rohkem tunnevad selle vastu huvi noored inimesed. Noored leiavad meid Töötukassa, Kogukonnapraktika projekti ja teiste noorteprojektide kaudu. Tallinna Toidupanga üks eripärasid on ka see, et me võtame vastu huviliste gruppe õppeasutustest ja organisatsioonidest. Gruppidele teeme sissejuhatuse ja väikse ekskursiooni Toidupangas ning seejärel löövad nad paar tundi kaasa vabatahtlikuna meie igapäevatöös. Inimestele pakub huvi pilguheit organisatsioonide telgitagustesse, see on põnev ja tekitab soovi ka edaspidi kaasa lüüa.
Noored hindavad võimalust teha head sellisel moel, et see mahub ajaliselt hõlpsasti kooli, töö ja eraelu kõrvale. Hästi sobib tegevus, mis ei seo neid pikaaegselt ega eelda eelnevat suurt ettevalmistust. Erisündmused pakuvad noorele hea võimaluse lühiajaliselt vabatahtlikuna tegutseda.
Toidupangas on kõige suurem hulk noori kaasatud toidukogumispäevadel, mis toimuvad kaks korda aastas. Neil vabatahtlikuna osalemine on populaarne, kuna osaleda saab grupina koos oma sõpradega, tegevused on konkreetsed, ajaliselt piiratud ja kohapeal on tegevuse tulemus silmaga nähtav. Vabatahtlikud tunnevad, et panustades vaid mõne tunni oma aega, aitavad nad meil paljude inimeste elukvaliteeti paremaks muuta. Hea esmakogemuse korral saab sellest vabatahtlikust tegevusest neile pikaajaline korduv tegevus.
Iga organisatsioon hindab pikaajalisi vabatahtlikke väga. Toidupank on selles osas väga õnnistatud, meie tegevuses lööb kaasa palju vabatahtlikke, kes aitavad meid iganädalase tegevusega või löövad korduvalt kaasa toidukogumispäevadel. Pikaajalised vabatahtlikud aitavad järjepidevalt Toidupanga strateegilisi tegevusi ellu viia. Suureks motivatsiooniks neile on huvi konkreetse organisatsiooni tegevusvaldkonna vastu, võimalus arendada enda oskusi ja ennast teostada.
