Tihti on nii, et olen mõne hea tuttava mõjutusel mõnda kasulikku projekti kaasatud saanud ning seal alati väga ruttu seal endale rolli leidnud.
Esimeseks selliseks projektiks võiks lugeda MTÜ Zapakazz põhikooli lõpuklassides, mille tegemistesse sattusin toonase klassiõe mahitusel. Ühing tegeles puudega inimeste probleemidega ning muuhulgas osalesin päästeõppusel „Bussikatastroof“.
Sellele on järgnenud mitmeid väiksemaid ja suuremaid tegevusi, ent üheks kindlaks sambaks on minu jaoks jäänud skautlus ja Eesti Skautide Ühing, mille juhatuse esimeheks hetkel olen. Vabatahtlikku tööd skaudijuhina alustasin 2006. aastal ning see jätkus kiirelt Tartu maleva juhi ning hiljem välissuhete juhi ametis. Siiski saan kõige elamusrohkemaks lugeda ehk perioodi, kui osalesin vabatahtlikuna just „päris skautluses“ – iganädalased kohtumised oma kahe skaudisalgaga, matkad, skaudilaagrid ja kogu see otsene kontakt noortega. Üheks eredaks elamuseks tollest ajast on projekt, mille käigus käisime oma skaudisalgaga kuus korra Tartu Käopesa lastekodus sealsete lastega mängimas ning koos küpsetamas. Skautluse motoks on teha iga päev üks heategu ning püüan selles osas ka teistele skautidele eeskujuks olla.
Lisaks vabatahtlikule tööle olen rahul veel sellega, et saan head teha ka oma töökohal advokaadina. Olen nõustanud Eesti muusikutele väärtpille vahendava Eesti Pillifondi asutamist ja edasisi tegevusi, samuti on minu südameasjaks Eesti põllumeeste olukord. Tore on see, kui õnnestub kolleege vabatahtlikus töös heade kodanikena ära kasutada – minu töökaaslased advokaadibüroost TRINITI käisid sel kevadel talgupäeval skautide laagrialal Tagametsas.
Loe ka teiste lugusid ja saada enda oma: heakodanik.ee/minulugu