Millal ühing loodi?
Noorte loodud ja juhitud vabaühendus MTÜ Tegusad Eesti Noored loodi 2001. aastal.
Miks loodi?
Noorteühenduse lõi rühm aktiviste, kes oli esindanud Eestit Euroopa Noorteparlamendi istungitel. TEN hakkas samalaadseid üritusi korraldama ka Eesti noortele ning Noorteparlamendi sessioonid on praegugi TEN-i üks põhilisi tegevussuundi.
Üle-eestilist võrgustikku ühendab julge pealehakkamine ning soov ennast arendada ja proovile panna.
Kui palju inimesi ühingus on?
Meil on 560 liiget üle kogu Eesti, Tallinnast Kanepini ja Saaremaast Jõhvini. Lisaks registreeritud liikmetele võtab aasta jooksul TEN-i üritustest osa ligi paarsada noort.
Kust te toimetamiseks raha saate?
Rahastus on projektipõhine, meid on toetanud näiteks Avatud Eesti Fond, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Euroopa Liidu infosekretariaat, Hasartmängumaksu Nõukogu, Euroopa Parlament, Euroopa Noored ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Mis on olnud suurim õppetund?
Noortele toimub väga palju erinevaid üritusi ja need kipuvad ka samadel aegadel toimuma, mistõttu on oluline liikmete teadlik kaasamine. Tuleb läbi mõelda, millal, miks ja kuidas uusi liikmeid kaasa haarata, kuidas olemasolevaid hoida, arendada ja paremini ühiste eesmärkide saavutamiseks rakendada. Organisatsiooni pikaajalise edu ning jätkusuutlikkuse saab tagada üksnes aktiivsete liikmete ning motiveeritud eestvedajate abil.
Põnevaim ettevõtmine, mis hetkel käsil?
Korraldame igal aastal üritusi eri vanusegruppidele, järgmine suurem üritus on V University Forum of EYP Estonia ehk viiendat korda toimuv tudengitele mõeldud foorum, kus nii Eesti kui ka välisdelegatsioonide osavõtul arutletakse Euroopa majandusprobleemide üle.
Mida on vabaühendustel teilt õppida?
TEN-i sessioonil osalenu saab teadlikumaks kogu Euroopa probleemidest ja nende võimalikest lahendustest, meeskonnatööst, demokraatlikust otsustusprotsessist ja parlamendiistungi protseduurist, seda kõike mängulises keskkonnas.
Eriliseks teeb asjaolu, et igaühel on võimalik projektid peale sündmust ise ellu viia. Nimelt piirkondlikul Noorteparlamendi sessioonil pakutakse rühmatöös välja lahendusi kohalikele probleemidele, pärast üritust on kogenumad tenid oma teadmiste, oskuste ja kontaktidega abiks projektide elluviimisel. Parlamendis pakutud lahendustest on hea näide projekt Linn Lilleliseks, mis kaasab ka erivajadustega noori, juba üksteist aastat järjest.
Kus on ühendusel endal arenguruumi?
Suurim soov oleks kaasata inimesi kaugetest Eesti paikadest – just neid noori, kes ise ei oskaks üldse TEN-i või muude sarnaste tegevuste peale mõelda.
Kui teile antaks üheks aastaks kolm miljonit eurot ja mitte ühtki tingimust selle kasutamisel, siis mida teeksite?