Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Ajujahi äriideede võistlusel, mille viimased voorud on jälgitavad ka teleekraanil, osaleb neli sotsiaalset ettevõtet: Topsiring säästab maailma plastikjäätmetest, E-dible võtab kasutusse toidu, mida keegi teine ei kasuta, Merkuur viib käegakatsutavad puidu- ja metallitöötoad noorteni ning Greencube toodab kokkupandavaid maju kriisipiirkondadesse.
E-dible võtab kasutusse toidu, mida keegi teine ei kasuta
E-dible on sotsiaalne ettevõte, mis sihib kahte suur ühiskondlikku probleemi korraga: massiivne toidu raiskamine kaubanduskettides ja ebasoodsates tingimustes tööturul konkureerivate inimeste, nt erivajadustega inimeste või pikaajaliste töötute, kaduvväike võimalus tööle saada. E-dible tiim plaanib käivitada kohviku, mille menüü põhineb “parim enne” tähtaja ületanud toiduainetel ja tööjõud tööturu riskirühmadel.
Ettevõtmise üks algataja Katri-Liis Reimann viitab, et Euroopas visatakse igal aastal ära 88 miljardit tonni toitu 143 miljardi euro väärtuses ning see hulk üha kasvab. Stockholmi Keskkonnainstituudi uuringu järgi viskavad Eesti elanikud aastas ära 63 miljoni euro väärtuses toitu. E-dible kohvikus valmistataksegi suurepäraseid roogi selleks annetatud peagi aeguvast toidust, maitseelamused inspireerivad inimesi ka kodus vähem raiskama. Kavas on korraldada ka kokandustunde ning lastele pidusid näitamaks lastele toidujääkide vähendamise võimalusi kodudes – laste kaudu lapsevanemate mõjutamine on hea viis saada laiemat ühiskondlikku mõju. Reimanni sõnul katsetatakse ka erinevate maksmisviisidega, nagu näiteks “maksa südametunnistuse järgi”, ning kohvikusse võetakse tööle riskirühmade esindajaid.
Toiduained kogutakse kokku jaekauplustest, hulgimüüjatelt, tootjatelt ja teistelt toitlustusasutustelt ning kohvikus kasutatakse erinevaid toiduainete säilitamise meetodeid ja võtteid, nt külmutamist, marineerimist, soolamist, konserveerimist ja kuivatamist. Kõik toidu ülejäägid lähevad kompostiks – midagi ära ei visata. Inspiratsiooni on saadud sarnastest kohvikutest üle ilma, kuid E-dible lisakiiks on rõhuda valmiva toidu maitseelamusele. Sissetuleku saab E-dible ärimudeli järgi nii toitude kui teenuste müügist, kaugemaks plaaniks on retseptidest kokaraamatu tegemine.
“Sotsiaalne ettevõtlus ongi ettevõtluse tulevik, kus segunevad traditsiooniline äritegevus ja seda inspireeriva sotsiaalse muutuse vajadus,” ütleb Katri-Liis Reimann ja märgib: “Selliste majanduslikult jätkusuutlike võimaluste ja töökohtade loomine on mõtestatud tegevus, mis pakub hingele rahuldust.”
Topsiring säästab maailma jäätmetest
Topsiring asendab avalikel üritustel ja linnatänavatel ühekordsed joogitopsid vastupidavate ja pestavatega, vähendades jäätmeid ja tõhustades ressursikasutust.
Probleem, mida Topsiring on asunud lahendama, on väga konkreetsete mõõtmetega: Eestis visatakse ära 200 000 ühekordset topsi iga päev – aastas on eestlaste topsikuhi võrreldav Olümpia hotelli kõrguse mäega. Lahenduseks on nutikad korduvkasutusega panditopsid avalikel üritustel ja tänavapildis.
2016. aasta suvel testiti panditopse mitmel festivalil ning huvi korduvkasutatavate joogitopside vastu oli kordades suurem kui Topsiringi võimekus oma topsidega teenindada, ehkki varudes on üks merekonteineritäis (40 m3) pokaale ja tasse ning tunnelpesumasin nende 90kraadiseks pesuks.
Kuid topsikogus on ainult üks pool. Praeguseks on välja arendatud ja suvel läheb Eestis tootmisse nutitops. Kiibiga topsid teevad topsiringi sularahavabaks ning elu lihtsamaks nii joogi ostjale kui müüjale – tops on seotud kasutaja pangakontoga ja igal kasutajal on personaalne turvakood, millega ta enne joogi ostmist konto kallale minemiseks loa annab. Lisaks jäätmemurele välistab see ka alaealiste alkoholiostmise.
Kui nutitopsitehas töös, saab Topsiring teenindada ka 30 000-pealisi festivale, ning aasta lõpuks on plaan olla partner mitmele kohviketile asendamaks igapäevased ühekordsed kohvitopsid nutikate korduvkasutatavatega, mis aitab kohvimüüjail kliendibaasi kinnistada.
Kiip võimaldab topside automaatset lugemist, logistilist ülevaadet ja tagastamist kogumisautomaati ning kiibiga suhtlevad joogiautomaadid säästavad ostjat järjekordadest ja müüjat tööjõukuludest. Kõik see kokku kõlab nii, et võidab nii jooja, müüja kui keskkond.
Merkuur viib käegakatsutavad puidu- ja metallitöötoad noorteni
Merkuur OÜ südameasjaks on noorte tehnoloogia- ja insenerivaldkondadega seotud karjääriteadlikkuse ja konkurentsivõime tõstmine, sest noored ei kipu metalli- ja puidusektoriga seotud ameteid ega insenerikarjääri valima ning Eesti tööstuses on puudus kvalifitseeritud tööjõust. “Hetkeolukorda kirjeldatakse nii, et Eestis ei ole ühtegi tööstusharu, mis ei vaevleks üha süveneva oskustöötajate ja spetsialistide puuduse käes, tikutulega otsitakse taga nii oskustöölisi, insenere kui juhte,” märgib üks Merkuuri eestvedajaist Lauri Soosaar ning sellele murele otsivad tema sõnul lahendusi nii ettevõtted, erialaliidud kui haridusasutused.
Merkuur on arendanud välja mobiilsed töötoad, kus saab tutvustada noortele metalli- ja puidusektori ameteid, töövõtteid ja -vahendeid ning pakkuda käed-külge viisil võimalust neid katsetada. Asja võlu on lisaks reaalsele kogemusele selles, et töötuba koos juhendajaga viiakse noorte juurde kohale.
“Meie soovime, et noored innustuksid tehnoloogia ja inseneeria valdkonna võimalustest ning suudaksid tulevikus luua ägedaid tooteid ja teenuseid, millega maailma vallutada,” ütleb Soosaar. Ja samal ajal kui idee kandideeris Ajujahile, võideti Eesti Noorsootöö Keskuse välja kuulutatud hankekonkurss, mis aitas idee ellu viia. Aastatel 2017–2018 plaanib Merkuur oma teenusega jõuda vähemalt 3000 nooreni, et tutvustada noortele metalli- ja puiduvaldkonna võimalusi ning valmistades koos noortega põnevaid puidust ning metallist tooteid.
Greencube toodab kokkupandavaid maju kriisipiirkondadesse
Greencube majatehas näeb kitsaskohana majutusprobleemi kriisipirkondades, kus inimesed vajavad peavarju enam kui mõneks kuuks, ning pakub lahenduseks kiiresti kokkupandavat hoonet.
Majameistrid võtsid endale ülesandeks, et kriisimaja peaks mitte ainult pakkuma peavarju, vaid olema ka soe ja turvaline – hoonel on soojapidav 10 cm paksune puitsein, kahel moel avatav pakettaken ja lukustatav välisuks. Võimalik on juurde tellida nii erinevaid elektroonikaseadmeid, eluks vajalikke sanitaarseadmeid kui ka söögi tegemiseks vaja minevat tehnikat. Materjaliks oli loogiline valik taastuv loodusmaterjal puit, seda nii loodussõbralikkuse kui hinna tõttu. Lisaks annab see võimaluse kasutada Eesti toorainet, elavdades sellega kohalikku ettevõtlust ja majandust.
Kärjekujuline hoone on võimalik kruvikeeraja abiga püstitada ja kokku monteerida loetud tundidega ka mitte-ehitajal ning hooned on pakitud nii, et neid on võimalik transportida merekonteinerites ja vajadusel isegi helikopteriga. Kokku pakitud hooneid on võimalik ladustada üksteise peale nii, et need oleksid kasutusvalmis ka mitmekümne aasta pärast.
Greencube on 10-200-ruutmeetriseid majamudeleid müünud juba kolm aastat, kriisipiirkondadesse sobivad majad on ettevõtte üks suund, mis praegu ootab tagasisidet Global Humanity Lab’ist. “Kui ei proovi, siis ei saa ka kunagi teada”, on meeskonna juht Henri Bekmann optimistlik.
Ajujahi telehooaeg algas 6. aprillil, esimeses saates valiti 100 paremast meeskonnast välja 30, kes jätkavad võistlemist 60 000 eurose auhinnafondi nimel – ülaltoodud neli sotsiaalset ettevõtet nende hulgas. Edaspidi näebki neljapäevaõhtustes saadetes 30 parema tegemisi, ETV-s igal neljapäeval kell 21:40.
Ajujahi finaalsaade toimub 25. mail otsesaates, kuhu pääsevad kolm paremat ja kellest väljub võitjana üks meeskond.
Ajujahi saated on järelvaadatavad ka siin: http://etv.err.ee/l/elusaated/ajujaht
