Välismaalaste kaasamisest mittetulundusühenduste töösse
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Juuli lõpus valmis Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) uuring, mille eesmärk on saada seni puuduv tervikpilt sellest, kuidas vabaühendused saaksid oma tegevustesse kaasata välismaalasi. Viktoria Kotsjuba ja Liis Paloots IOM’ist kirjutavad, millised on uuringu peamised järeldused.
Sisserändajate arv Eestisse on kasvutrendis ning Eestis valdavalt esindatud rändeliigid on pere-, töö- ja õpiränne ning vähesel määral rahvusvahelise kaitse andmine. Sidusa ühiskonna tagamiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed, sh sisserändajad, on kaasatud. Sisserändajate puhul aitab nende kaasatus kaasa ka edukamaks lõimiseks uues ühiskonnas. Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni poolt läbiviidud Kaasatuse projekti eesmärk oligi kaardistada ja mõista sihtrühma vajadusi ning erinevate väljundite kaudu võimestada kolmandate riikide kodanike arusaamist kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste rollist ning toetada nende osalemist antud sfäärides. Ühe osana viidi ellu kaardistus vabaühenduste seas, et tuvastada nende valmisolek ja võimalikud kitsaskohad välismaalaste kaasamisel oma tegevustesse.
Organisatsioonide profiil
Küsitlustele vastas 76 vabaühendust, neist eestikeelsele küsimustikule 64 ja venekeelsele küsimustikule 12. Enamik vastanud vabaühendustel on pikaajaline tegutsemiskogemus ja lai regionaalne ulatus.
Vastanutest oli 87% viimase viie aasta jooksul pakkunud oma teenuseid välismaalastele või on organisatsiooni poolt pakutavates tegevustes osalenud ka välismaalased. Ligikaudu 60% vastanud organisatsioonidest on kaasanud välismaalasi enda töösse, valdavalt vabatahtlikena ja praktikantidena. Ligi 90% organisatsioonidest pidas välismaalaste kaasamisega seotud kogemust kas ootuspäraseks (45%) või pigem ootuspäraseks (43%).
Kogemus välismaalaste kaasamisel ja võimalikud takistused
Vabaühendustel, kellel on olemas välismaalase kaasamise kogemus, tõid välja, et välismaalase enda motivatsioon ja entusiasm ülesandeid täita tagas üldjuhul tulemusliku ülesannete teostuse ja ka eesti keele parema omandamise. Organisatsioonid, kes välismaalaste kaasamist ootuspäraseks ei pidanud, tõid probleemidena välja kommunikatsiooni, erineva töökultuuri või oma valmiduse puudulikkuse välismaalaste kaasamises.
Kolm peamist tegurit, mis takistavad Eesti vabaühendustel välismaalaste suuremat kaasamist, on keelebarjäärid (nii organisatsioonist kui ka välismaalasest tulenevad), ressurside nappus nii aja, inimeste kui ka finantside osas, ning hirm ja kartus selle ees, mis võib välismaalase kaasamisega kaasneda.
Soovid ja eeldused välismaalaste kaasamiseks
Tegevusi, milles välismaalased Eesti organisatsioonides osaleda saavad, on palju, varieerudes nii temaatiliselt kui ka tegevuse sisult ja metoodikalt. Vastanud vabaühenduste seas on huvi välismaalaste kaasamiseks olemas, samas võib täheldada ebakindlust välismaalase reaalsel vastuvõtmisel (kas ja mis välismaalase kaasamisega kaasneb?). Eelnevast lähtuvalt on vajalik organisatsioone vastavalt vajadusele selles valdkonnas eraldi võimestada. Organisatsioonid ise tõid välja, et eduka kaasamise eelduseks on ka organisatsiooni töö, tegevuste või nähtavuse korraldamine selliselt, et see oleks suunatud otseselt välismaalastele endile.
Peamised järeldused
Enamus küsitletud organisatsioone peab välismaalaste kaasamist organisatsioonile endale või selle tegevustele positiivseks. Välismaalaste kaasamisest saadavat kasu kirjeldati järgmiselt: vastasikuselt saadakse kasu läbi oskuste ja teadmiste vahetamise, koostöö erinevat tausta omavate inimestega tõstab töö tulemuslikkust, välismaalased saavad võimaluse kogeda Eesti kodanikuühiskonna toimimist ja kohaliku töökultuuri ning vabaühenduste meeskonnad saavad võimaluse töötada erinevat päritolu inimestega.
Eelkõige nende organisatsionide puhul, kellel senine kogemus välismaalastega puudub, kerkis õhku küsimus – kust ja kuidas välismaalasi enda tegevustesse ja töösse leida? Ettepanekuna toodi välja, et välismaalastest vabatahtlike alane inforubriik võiks olla kas kohaliku omavalitsuse veebilehel või seda rolli võiks täita mõni üle-eestiline veebileht, mille kaudu kontakte vahetada (nt Vabatahtlike Värav).
Välismaalaste kaasamine ei pea ega saa olla eesmärk omaette, kuna igal organisatsioonil on erinevad ülesanded ja tegevused, mida nad ellu rakendavad ning mis on tihti suunatud universaalselt kõigile. Esmajärjekorras võiks mõelda selle peale, kas ja millist lisandväärtust võiksid välismaalased organisatsioonile pakkuda. Selleks peeti oluliseks koostöötegevust teiste kodanikuühendustega ning kogemuste, praktikate ja nõu vahetamist välismaalaste kaasamise osas.
Uuring toimus ajavahemikul 1. – 21. detsember, 2016. Antud uuring oli tehtud projekti “Kolmandate riikide kodanike kaasamine kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute poolt” raames Kristjan Kalduri poolt. Projekti tegevusi kaasrahastasid Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ja EV Siseministeerium.
Küsimuste tekkimisel palume pöörduda Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni Eesti esinduse poole:
IOM Tallinn
Ahtri 12, 10151 Tallinn
Tel: +372 611 60 88
Email: iomtallinn@iom.int
Facebook: IOM-UN Migration Agency in Estonia
http://iom.ee/
