Mirell Prosa: viime inimesed punktini, kus aktiivsus murrab passiivsuse
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna Sihtasutust juhtiv MIRELL PROSA (22) rääkis IVAN LAVRENTJEVile sellest, kuidas aktiivne olla – ja millal veel, kui mitte tudengipõlves.
Töötame selle nimel, et Tartu oleks noortele kõige arendavam keskkond. Kõik, mida teeme, on seotud Tartu tudengitega ja eeskätt neile mõeldud. Meie tegevusi võib jagada kaheks: toetame ja arendame Tartus tegutsevaid tudengiorganisatsioone ning populariseerime nendesse kuulumist. Kõik meie tegevused toimuvad kaubamärgi OLE ROHKEM nime all.
Ja mida siis OLE ROHKEM tähendab – rohkem millest?
Tudengina on oluline välja selgitada, mida sa oma elus saavutada tahad. Peab julgema katsetada ning erinevates tudengiorganisatsioonides saabki seda teha, et olla valmis edaspidises elus olema eestvedaja, ettevõtja või valdkonna arendaja – võimalusi on palju. Selleks on meil Tartu tudengiorganisatsioonide toetamise arenguprogramm, oleme kokku kutsunud koostöövõrgustiku, kuhu kuulub umbes 40 Tartus tegutsevat tudengiorganisatsiooni, ning korraldame selliseid suur üritusi nagu OLE ROHKEM konverents ja Tartu tudengite Rebasenädal.
On teil mõni mõõdik ka seatud – näiteks, et tahaks kaasata just nii palju Tartu tudengeid?
Tahame kasvada. Soovime, et organisatsioonid pakuks tudengitele aina rohkem ja nad kaasaksid üha paremini. Oluline pole see, et keegi on kusagil nimekirjas, vaid see, et inimesel oleks ka päriselt mingi roll. Meie soov on, et Tartu tudengiorganisatsioonid moodustaksid toimiva võrgustiku, mis töötab ühise eesmärgi nimel – ühendada tegusaid tudengeid ja pakkuda nende aktiivsusele väljendust, arendades nii Tartus aktiivset kogukonda.
Mulle näib, et kui keegi on aktiivne, siis on ta seda mitmel rindel: erakonna noortekogus, korporatsioonis, oma teaduskonna nõukogus jne.
Kas sulle ei tundu, et ongi mingi hulk aktiivseid inimesi ja siis on need, kes sellest ringist välja jäävad?
Ma ei usu seda. Eos oleme kõik passiivsed, aga mingil hetkel tuleb murdepunkt, kui inimene muutub aktiivseks. Jah, ka minu tutvusringkonna võib kaheks jaotada, aga peab suunama neid passiivsemaid inimesi seda murdepunkti otsima, et neil tekiks arusaam, et on väga palju asju, mida teha, ja võibolla peakski tegema ja proovima. Aga selleks on vaja tõuget või esimest kogemust, mida tudengiorganisatsioonid pakuvadki.
Aga kui inimene, ütleme, on keemia vallas tegija, kas ta tingimata peab kaasa lööma ka ühiskondlikes asjades?
Isegi kui sa ei ole kaasatud laiematesse protsessidesse, aga oled oma eriala eestvedaja, siis on see ka väga suurel määral panus ühiskonda. Meil on näiteks Tartus erialaorganisatsioone, kus inimesed otsivad võimalusi, kuidas oma valdkonna arengusse panustada.
Kuidas sa ise taipasid, et tuleb olla aktiivne, ja jõudsid organisatsiooni etteotsa?
Kui ma tulin Tartusse õppima, läksin TÜ Turundusklubisse ja AIESECi – mis on kaks väga erinevat organisatsiooni –, kus ma lõpuks olin ka juhatuses. Vahepeal sain ka TÜ üliõpilasesinduse aseesimeheks. Enne seda ma väga ei teadnudki, mida saavutada soovin. Ma näen, et kõigil neil organisatsioonidel on väga suur võime inimesi arendada ja panustada nende tulevikku.
Kui juhatusse jõudmine on igal pool nii lihtne, siis mis on su tulevikuplaanid?
Ma ei ütleks, et juhatusse jõudmine oli lihtne. Peab olema lihtsalt valmis proovima, katsetama ning alati endasse uskuma.
Kui ma õigusteaduskonna lõpetan, tahaksin praktiseerida oma erialal. Selles vallas on väga suur võimalus midagi pare maks muuta või panustada ühiskonda laiemalt.
Mis on need kõige olulisemad oskused, mida sa noorteorganisatsioonidest kaasa võtad?
Need inimesed, kellega olen koos tegutsenud, moodustavad tugeva sõpruskonna, kellega jagame samu väärtusi. Samuti on olulised juhtimiskogemused, võime kiiresti kohaneda erinevate muutustega, tagasisidestav ja kriitiline mõtlemine ning lahtiütlemine muretsemisest pisiasjade üle – kõik need on omadused, mida iga noor võiks vabaühenduses tegutsedes omandada.
Oled sa siis ise noor tegija?
Ma pean ennast nooreks ja teen päris palju asju. Nii et ilmselt küll.
