2021. aasta sügisel alustas vabaühenduste tulevikujuhtide arenguprogrammi teine lend. Esitasime kõigile osalejatele viis küsimust. Saage tuttavaks, Erika Tšerkašina.
Kes sa oled ja millega tegeled?
Olen inimõiguste kaitsja, arengukoostöö spetsialist ja väärtuspõhise töö entusiast. Igapäevaselt töötan Mondos digivõimekuse programmi juhina ja pakun digipädevuste koolitusi haavatavatele kokukondadele üle maailma.
Lisaks tegelen soolise võrdõiguslikkuse ja LGBTQ inimeste õiguste edendamisega Ida-Europaas ja Kesk-Aasias eelkõige läbi inimõiguste rikkumiste monitoorimise ja rahvusvahelise huvikaitse. Olen feminist, queer-kultuuri toetaja, amatöörfotograaf, kunstihuviline ja uudistaja.
Miks liitusid tulevikujuhtide arenguprogrammiga ja mida loodad selle jooksul õppida?
Liitusin tulevikujuhtide arenguprogrammiga suurel määral selleks, et laiendada oma professionaalset võrgustikku Eestis. Kuna ülikoolihariduse sain Inglismaal ja Taanis ning töötasin pikalt Tadžikistanis, Gruusias ja Ukrainas, tähendas Eestisse naasmine, et pean Eesti ühiskonda uuesti tundma õppima. Kuigi tänaseks olen läinud ainult poole tulevikujuhtide arenguprogrammist, on see eesmärk juba täidetud! Programm annab väga hea ülevaate Eesti kodanikuühiskonnast, selle inimestest ja initsiatiividest.
Lisaks tahtsin arendada oma juhtimisoskusi, kuna alustasin hiljuti Mondo digivõimekuse programmi juhina. Programmi käigus olen õppinud, et suurim ja tähtsaim osa juhtimisest on enesejuhtimine. Õpin seda iga päev nii koolitustel kui ka tööl ja eraelus.
Alati soovin juurde õppida midagi sellist, mis aitaks mul mõelda laiemalt ja innovatiivsemalt. Juhina tahaksin õppida luua õhkkonda, kus igaüks tunneb end vabalt ning suudab genereerida ja teostada oma ideid.
Millist muutust tahaksid Eesti ühiskonnas või maailmas laiemalt enim näha?
Kõige enam tahaksin näha meie ühiskonnas rohkem empaatiat. Usun, et just sel hetkel, kui inimene hakkab hoolima mitte ainult iseendast ja oma perest, vaid ka maailmast ja selle elanikest, algab muutus paremuse suunas.
Tahan, et kõik haavatavad grupid saaksid piisavalt oskusi ja võimalusi, et enda eest seista.
Tahan, et ükski poliitiline otsus ei oleks tehtud ilma kuulamata neid inimesi, keda see otsus puudutab.
Tahan, et inimesi kuulataks mitte tänu sellele, et nad räägivad valjult, vaid tänu sellele, et nende argument on teaduspõhiselt põhjendatud.
Tahan, et praegusest suurem osa otsustuste tegijatest oleksid naised ja LGBTQ inimesed – sellises maailmas tunneksin end turvalisemalt.
Tahan, et kliima ja keskkonna teemad muutuksid prioriteediks inimestele Eestis ja üle maailma.
Tahan, et sõjad lõpeksid ja kõiki sisserändajad koheldaks lahkelt ja inimlikult.
Kas ja kuidas loodad sellele muutusele kaasa aidata?
Elu näitab, et ükski muutus ei ole sihtpunkt, vaid protsess, mille käimas hoidmine on vähemalt sama nõudlik kui alustamine. Iga päev töötan selle nimel, et maailm minu ümber oleks mitmekesisem, hoolivam ja turvalisem. Arvan, et enese arendamine ongi üks suuremaid panuseid, mida igaüks meist saab teha.
Usun, et suurte saavutusteni jõuab väikeste sammudega. Igaüks meist saab toetada naisi oma ümbruskonnas, pakkuda varjupaigaloomale kodu, piirata oma lihatarbimist ja vähemalt paar korda nädalas auto koju jätta. Selliseid väiksemaid samme üritangi teha igapäevaselt, arendada positiivseid harjumusi ja levitada teadmist, et inim- ja keskkonnasõbralik elu on lihtne ja ilus.
Raamat, film, etendus, podcast, inimene või muu sulle oluline mõjutaja, mis või kes sind inspireerinud ja teistelegi soovitaksid?
Suurel määral mõjutasid mind Arvo Pärdi teosed, Kesk-Aasia rahvamuusika ja mitmed kunstilised ja dokumentaalfilmid, mida olen üle aastate vaadanud. Üks lemmikfilmidest, tänu millele õppisin palju uut iseenda kohta, on Andrei Tarkovski “Peegel”.
Lisaks soovitan Gruusia dokumentaalfilmi “Land-Water“, mis räägib Maka Suladze loo. Maka elab Rioni orus ja võitleb oma koduküla ökoloogilise mitmekesisuse säilitamise eest, kuna Rioni jõele plaanitakse ehitada Namakhvani hüdroelektrijaam. Elektrijaama ehitaminemine ja käivitamine ujutaks üle külad, ohustaks bioloogilist mitmekesisust ja tekitaks viga saamise korral tõsiseid ohte suurele osale Lääne-Gruusiast. See lühidokumentaal soodustas massiproteste Lechkhumi piirkonnas, mis omakorda sundisid ehitusfirmat oma töid pausile panema. See on väga hea näide sellest, kuidas kunst saab olla osa huvikaitsest ja kommunikeerida väiksemate kogukondade muresid suuremale auditooriumile.
Just kunstist saan kõige enam inspiratsiooni, ideid ja jõudu.