artikkel

Kuidas öelda ukraina keeles tere ja soovida head uut aastat?

laine
26. veebruar 2024
Foto:

2023. aasta oli juba lõpusirgel, kui Siseministeerium algatas toetusprogrammi vabaühendustele, et parandada võimalusi Eestisse saabunud Ukraina põgenike kaasamiseks vabatahtlikku tegevusse. Koos Vabaühenduste Liiduga otsiti koostööpartnerit, kellel oleks vahetu kontakt kohalike kogukondade ja siin elavate ukrainlastega ning kes tegutseksid ka maapiirkondades.

Lahendus leiti koos Eesti Leader Liiduga, kelle tegevusrühmade võrgustik katab kogu Eesti. Kohalikud tegevusrühmad, mis kannavad erinevaid nimetusi, milles sageli sisaldub sõna “koostöökogu” või “partnerluskogu”, on rohkem kui 15 aastat kõigis Eesti maapiirkondades seisnud hea selle eest, et ühendada piirkonnas tegutsevaid omavalitsusi, vabaühendusi ja ettevõtjaid oma kodukoha elukeskkonna parandamise nimel. Tänu sellele, et neil on pikaajaline kogemus eurotoetuste konkursside korraldamisel, on LEADER võrgustik hea partner riigile, jõudmaks kohalike inimeste ja eestvedajateni.

Vaatamata väga lühikesele ettevalmistusajale tuli Ukraina põgenike kaasamise projektiga kaasa 18 tegevusrühma üle Eesti. Novembris ja detsembris toimus kokku üle 60 ürituse, milles osales kokku u 1540 inimest, kellest 65% olid Ukraina põgenikud.

Aasta lõpule kohaselt korraldati mitmel pool jõuluüritusi, kus sai vastastikku tutvuda eesti ja ukraina jõulukommete ning -toitudega. Tuttavaks saadi sageli juba sündmuse ettevalmistamise käigus. Valgamaa Partnerluskogu tõi esile, kuidas ukrainlastega rääkides selgus tõsiasi, et neil puudub traditsioon korraldada kodanikena asju üheskoos. Eestlased said seega aidata neil näha ja kogeda, kuidas siinsetes maakogukondades ühistegevust korraldatakse. Otepää Talveturu Külatänava Ukraina telgi ettevalmistamiseks peeti kolm koosolekut, kus arutati läbi ettevõtmise üldine kontseptsioon ning eesmärgid, mida pakkuda, kuidas end presenteerida jne. Ukraina telgis pakuti ukraina traditsioonilist toitu, küpsetisi ja käsitööd. Ette valmistati ka Ukraina-teemalised viktoriiniküsimused; telk oli kaunistatud Ukraina mustrite, sümbolite ja lipuga.

Kõige populaarsemaks ühistegemise vormiks said erineva sisuga töötoad. Jõulukommete töötoad toimusid Sillaotsa Talumuuseumis ja Käru muuseumis (Raplamaa Partnerluskogu), Saarde Katariina kirikus (Pärnu Lahe Partnerluskogu), Paldiski Vene Põhikoolis (Lääne-Harju Koostöökogu), Tiskres-Harkujärvel (Nelja Valla Kogu), Vao Vastuvõtukeskuses (PAIK), Ubja Külakeskuses (Partnerid), Sonda Kõrtsis (Virumaa Koostöökogu), Kärla rahvamajas (Saarte Koostöökogu) ja Karilatsi Vabaõhumuuseumis (Põlvamaa Partnerluskogu). Piiriveere Liidri tegevusrühm märkis, et sageli on just jõulud see aeg, mis on paljudele inimestele emotsionaalselt keeruline kas majandusliku olukorra, lähedastest kaugel viibimise tõttu või muul põhjusel. Kuna keelebarjäär ja sotsiaalse võrgustiku puudumine süvendab veel omakorda jõuluaegset stressi, siis pöörati põhitähelepanu lastele ja nende jõuluaegse emotsionaalse olukorra leevendamisele. Projekti toetusel avati Lüübnitsas jõulumaa, mida said külastada ka kohalikud. Ukrainlased tundsid, et on kogukonda lahkelt vastu võetud ja on valmis panustama kogukonna erinevatesse tegevustesse.

Töötubades omandati ka põnevaid oskusi: Läänemaal korraldati voolava akrüülmaali ning eeterlikest õlidest parfüümi ja seebi valmistamise töötube, Harjumaal ilukoolitusi naistele, Järvamaal paberlõigete ja lauamängude töötube ning Viljandimaal dekoratiivaluste valmistamise töötube. Võrtsjärve Ühendus rõhutas, et praktiline tegevus oli muidugi huvitav, kuid veel olulisem oli tegevuse käigus suhtlemine. Paljudel kohalikel pensionäridel oli see praktiliselt esimene vahetu kohtumine ja suhtlemine põgenikega.

Märkamatult muutusid ukrainlased ühiste meisterdamiste käigus julgemaks ka eesti keele rääkimises ja kohalikud said paremini aru põgenike muredest ja vajadustest. Põltsamaa raamatukogus (Jõgevamaa Koostöökoda) toimusid detsembris esmaspäeviti ja neljapäeviti Ukraina põgenikega koos eesti keele kohvikud, kus praktiseeriti keelt ja täiendati sõnavara. Põhja-Harju Koostöökoja korraldatud ümarlauas osales ka Viimsi vallavanem Illar Lemetti. Ümarlaud oli väga vajalik edaspidiste tegevuste planeerimisel, et ukraina kogukonna vajadusi paremini täita ja neid piirkonna tegevustesse kaasata. Tulemuseks oli see, et Viimsi vald lubas algatada ukrainlastele tasuta eesti keele õppe ning ümarlauad muutuvad regulaarseks.

Mitmes piirkonnas korraldati ühiseid ringsõite, näiteks Võrtsjärve Ühendus ja Lõuna-Järvamaa Koostöökogu viisid oma piirkonna põgenikud mulgi kultuuriga tutvuma Mulgi Elamuskeskusesse ja Taagepera külaseltsi, Ida-Harju Koostöökoda sõidutas huvilised Tallinna Lennusadamasse ja Kalev spaasse. Sõmeru Noortekeskuse rahvas viis ukrainlased laternamatkale, kus õpiti matkatarkusi ja tehti lõkketoite, Jõgevamaa Koostöökoda korraldas aga Pärnu Endla teatri ühiskülastuse. Kodukant Läänemaa huvituuride eesmärgiks oli tutvustada ukrainlastele erinevaid huvitegevusi pakkuvaid vabaühendusi ja tegevuskohti.

Saaremaal toimusid viiel korral maakonna erinevates külamajades ja rahvamajades joogatunnid ukrainlanna Ljudmila Drobotenko juhendamisel. Joogatunnid andsid sõjapõgenikule võimaluse joogat õpetada ning kohaliku kogukonnaga tuttavaks saada. Tutvustavad joogatunnid panid mitmes kohas aluse joogatreeningutega alustamiseks uuel aastal.

Koos tõdeti, et meil on palju ühist ning koostegemised aitasid oluliselt kaasa mõistvale suhtumisele ja ukrainlaste paremale kohanemisele kohalikus kogukonnas.

Saarde kiriku jõulupeol õppisid eesti lapsed Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpetaja ukrainlanna Yutta Shabaieva häälduse järgi kõik koos ütlema “privot” ja “novim rokom”, aga sellega vastastikused õppetunnid kindlasti ei piirdu.

Triin Kallas
Eesti Leader Liidu tegevjuht