Viimased artiklid:
Viimased uudised:
5. veebruaril toimunud kodanikuühiskonna aasta tegijate tunnustamisel sai Päästeliit aasta vabaühenduse tunnustuse. Vestlesime Päästeliidu juhatuse esimehe Piia Kallasega nende tegemistest ja saavutustest.
Teil oli ju just 15. sünnipäev, 2010. aasta 22. jaanuaril asutati Päästeliit. Palju õnne!
Aitäh! Tegelikult on vabatahtlik pääste Eestis valdkonnana üle 100-aasta vana, me loeme ennast vana ja väärika liikumise esindajaks, aga Päästeliit on tõesti organisatsioonina 15-aastane.
Mis on peamised teemad, millega te tegelete?
Me koondame vabatahtlikke, nii merepäästjaid kui ka maa- ja eripäästega tegelevaid ühinguid, meie põhiroll on olla tugi selles valdkonnas tegelevatele inimestele ja ühingutele. Me oleme riigile siseturvalisuse valdkonnas väga olulised ja vajalikud partnerid ning ma arvan, et tulevikus on meie vabatahtlike kaasamisel Eesti turvalisusesse veelgi suurem mõju.
Üks meie jaoks tugev ja läbiv joon on Ukraina abistamine, oleme Eesti üks tublimaid humanitaarabi andjaid. Teeme seda suure jõu ja õhinaga, Eesti rahva usalduse ja toetusega. Kahjuks on annetused kolmandal sõja-aastal jäänud oluliselt väiksemaks, aga selle vähesega saab ka üht-teist ära teha. Selles töös löövad väga tugevalt kaasa meie enda vabatahtlikud ühingud ja päästjad, kes tegelevad kas logistikaga või panustavad päästetehnika annetamisel Ukraina päästjatele, nii et see on kõiki puudutav teema meie enda liikmete seas.
Hea uudis on see, et me oleme sellest aastast ka Välisministeeriumi humanitaarabi valdkonna strateegiliseks partneriks, nii et meie tegevus on paistnud silma usaldusväärse ja kvaliteetsena.
Arvestades, et elanikkonnakaitse on muutunud ühiskonnas oluliseks teemaks, siis vabatahtlike päästjate oskused on väga väärtuslikud – et osataks oma kogukondades kriitilistes situatsioonides käituda ja nõu anda. Me oleme loonud eraldi tehnilise pääste üksuse, mis on valmis loodusõnnetuste või katastroofide puhul reageerima. See koosneb meie enda vabatahtlikest päästjatest ja on Eestis täiesti unikaalne. Lähiajal plaanime tehnilise pääste üksuse kompetentsi veelgi tõsta.
Lisaks teeme rahvusvahelist koostööd. Ukraina abistamise juurde käib ka kogemuste vahetamine, sealsed päästjad on lahkelt nõus oma kogemusi meile jagama. Erasmus+ ja Nordplus koostööprojektide kaudu oleme saanud vahetada kogemusi Islandi vabatahtlike päästjatega, kuidas vabatahtlikke kaasatakse ja kuidas nad oma tegevuses kriisioludes hakkama saavad.
Kui palju teid tiimis on?
Natuke uhkelt, aga samas natuke nördinult ütlen, et meid on täpselt kaks, kes on ametlikult tööl – oleme kommunikatsioonijuht Hendrikuga kahekesi. Lisaks on meie ridadega liitunud tehnilise päästeüksuse juht. Meil on kuueliikmeline nõukogu, kes annab head nõu ja lööb kaasa. Ja muidugi meie enda liikmed, üle 2000 inimese, kes on kohe valmis, kui meil on abi vaja.
Kui kaua sa ise oled Päästeliidus töötanud?
Märtsikuus saab 5 aastat, nii et sellest 15-aastast oleme 1/3 minu osalusega toimetatud.
Kuidas sulle tundub, kas inimeste huvi ja valmisolek panustada vabatahtliku pääste töösse on viimastel aastatel pigem kasvanud või kahanenud?
Ma arvan, et see liigub pigem positiivses suunas. Osalt algas see koroona perioodiga, kui paljud inimesed läksid linnadest maakodudesse ja leidsid maapiirkondadest eest vabatahtlikus päästes tegutsevad aktiivsed inimesed ja on liitunud nende ridadega. Sinna juurde Ukraina sõda, mis avaldab võib-olla kõige suuremat mõju linnadele ja suurematele asulatele, kus kodanikuaktiivsus ja soov panustada on kindlasti tõusnud. Me ei ole statistikat teinud, aga tasukski kaardistada, et mis on nende aastate jooksul meie liikmete arvudes muutunud.
Vabatahtlikus päästes on hakanud tekkima ka põlvkondade vahetused, et väärikad eestvedajad annavad ühingute juhtimise järjest oma noorematele kolleegidele üle.
Jätkub neid noori, kes on valmis tegemised üle võtma?
Tundub, et jätkub, aga võiks alati rohkem olla. Sageli on nii, et kui peres on üks vabatahtlik, siis järgmised põlved tegelevad sama asjaga. See on väga äge, et on head traditsioonid, mida antakse edasi, et olla oma kodukoha jaoks olemas ja valmis appi minema.
Räägime veel Ukrainast, kuidas täpsemalt ukrainlasi abistate?
Esialgu küll arvasime, et toetame oma kolleege vabatahtlikke päästjaid, aga selgus, et Ukrainas sellist liikumist ei eksisteerinud ja seetõttu saime kontakti Ukraina riikliku päästeteenistusega. Alates 2022. aasta veebruari lõpust, märtsi algusest oleme püüdnud leida annetuste toel nende vajadustele vastavat varustust ja toetanud neid alates lihtsatest maskidest kuni mitmekümne tonniste kraanadeni välja, kaasa arvatud demineerimisrobot. Varustuse valdkonna plaan on väga suur ja seda saab meie kodulehel täpsemalt vaadata. Eelmisest aastast on see olnud demineerimise suunaga, kuna humanitaardemineerimine kuulub ka Ukraina päästeteenistuse valdkonda. Oleme püüdnud ka enda teadmisi sellel teemal täiendada, oleme saanud nõu Päästeametist ja teistelt kolleegidelt, nii et teadmised on kasvanud väga kiiresti.
Tegelikult on olnud väga hea võimalus saada otsest infot, kuidas Ukraina päästeteenistus ja nende päästjad sõjaolukorras tegutsevad ja kui peaks kriis eskaleeruma ka meil, siis oskame piisavalt oskuslikult käituda. Selles osas on meil olnud võimalus osaleda ka Ukraina päästjate koolitusel.
Ukraina toetamine on tänaseks igapäevane tegevus, mis on samas positiivse emotsiooni, aga ka nukra alatooniga. Iga kord seal käies on kohati hea tunne, et me oleme saanud neile toeks olla, aga teistpidi kõik see, mis seal toimub, on jube ja õhuhäirete korral varjendisse minnes tekib ikka sõjaõud.
Kuidas teie valdkonnas koostöö tegemine läheb?
Me kuulume siseturvalisuse valdkonnas Siseministeeriumi valitsemisalasse, meie peamised partnerid on Päästeamet ja Politsei- ja Piirivalveamet, kes meie vabatahtlikke oma tegevustes kaasavad. Võib küll öelda, et viimase paari aastaga on koostöö muutunud hästi konstruktiivseks, meid kuulatakse ja meie vabatahtlike hinnatakse. Küll on kahetsusväärne, et riik toetab Päästeliitu kui katuseorganisatsiooni strateegilistest partneritest kõige väiksemas mahus võrreldes abipolitseinike ja naabrivalvega. Me tunneme, et kuna me teeme väga tänuväärset tööd, siis võiks see toetus olla suurem, aga teistpidi vabaühendused sellest ennast häirida ei lase. Saame rohkem loota heade inimeste peale ja annetuste najal toimetada. Lisaks oleme nutikamad ja leiame projekte, mille abil tuld kontoris põlemas hoida, nii et saame hakkama.
Mis teile 2024. aastal eriliselt rõõmu tegi?
Meil oli eelmisel aastal esimest korda uhke ja väärikas võimalus osaleda võidupüha paraadil ja näidata seal hästi ägedat vabatahtlike päästjate peret. Kaitseliit kaasas meid ja kaasab loodetavasti ka edaspidi.
Ühele toredale ettevõtmisele lükkasime eelmisel aastal uuesti hoo sisse – vabatahtlike päästjate suvisele kogunemisele ehk PäästeFestile. Sinna siis saavad tulla vabatahtlikud päästjad oma peredega, üks selline mõnus sotsiaalne koosolemise võimalus, kus saab uusi tutvusi ja teistpidi kogemust vahetada. Püüame selle traditsiooniga jätkata ka valdkonda oma liikmete seas natuke laiemalt võtta, ei pea alati olema asised, võib vahepeal natuke meelelahutuslikum ka olla.
Päästeliit sai aasta vabaühenduse tunnustuse, mida see teie jaoks tähendab?
See oli väga positiivne ja tänutunnet tekitav teade. Oleme näinud, kui palju ägedaid vabaühendusi Eestis erinevates valdkondades tegutseb, olla nende hulgast välja toodud, see liigutab südame põhjani. See on tunnustus ka meie liikmetele ja vabatahtlikele päästjatele, tunneme suurt uhkust kõigi nende üle.
Kui keegi tahab teie tegemistesse kuidagi panustada, siis mis võimalused tal on?
Kui on soov panustada füüsiliselt ja ise kaasa lüüa, siis on võimalik hakata vabatahtlikuks mere- või maapäästjaks, selle kohta leiab meie kodulehelt infot, samuti Päästeameti ja Politsei- ja Piirivalveameti lehtedelt. Teisalt otsige enda kogukondadest toredad vabatahtlikud päästjad, kes teid kõiki alati ootavad ja neilt saate ka teada, millised etapid tuleb nendega liitumiseks läbida.
Aga kui see valdkond liigutab ja ollakse valmis aitama läbi annetuste, siis see on meile ka väga oluline. Tänu annetustele me tegutseme ja saame toetada meie enda ühinguid. Näiteks on meil käimas projekt „AED elustamisaparaat igasse vabatahtliku päästekomandosse“, mille raames tahame viia kõigisse piirkondadesse üle Eesti AED elustamisaparaadid, mis aitavad kriitilises situatsioonis elusid päästa. Oleme alustanud abikaugetest piirkondadest ning praeguseks on 30 ühingut 124-st aparaadi saanud. Selle projekti heaks võtame tänuga annetusi vastu.
Loodan, et annetajaid jagub nii Eesti enda inimeste abistamiseks kui ka Ukraina toetamiseks.
Fotol Piia president Alar Kariselt aasta vabaühenduse tunnustust vastu võtmas. Pildistas Raigo Pajula.
