Eurofondid 2014+
EMSL aitab jõudumööda kaasa, et vabaühendused oleksid aktiivselt ja teadlikult EL vahendite planeerimisse ja toetuse kasutamise järelevalvesse kaasatud.
Ühes teistega seisame selle eest, et:
- EL vahenditest rahastatavad toetusprogrammid arvestaksid vabaühenduste panustega eesmärkideni jõudmisel
- rahastamine oleks kodanikualgatuslikele organisatsioonidele avatud ja kättesaadav
- vabaühendustel oleks partnerina tunnustatud positsioon toetuste suunamises ja kasutamise järelevalves
Eelkõige soovime olla aruteludesse ja lahenduste leidmisesse kaasatud ning seda, et kodanikuaktiivsuse ja kodanikuühiskonna tugevdamisega seotud teemad seitsme aasta pikkusel eelarveperioodil tähelepanuta ei jääks.
- Vastuvõetud toetuse andmise tingimused
- www.eurotoetus.ee – meetmed
- Meetmete nimekiri tabelina + nimekiri koos tähtaegade ja kontaktisikutega
- Rakenduskava, Partnerluslepe
- Struktuuritoetuste seadus ja rakendusmäärused
Esitlus ja kokkuvõte 24. märtsist 2016 EL majast (vabaühendused ja EL toetused):
Esitlus ja kokkuvõte 1. aprillist 2015 Arhitektuurikatlast (Vabaühenduste rollist EL toetuste seires):
Kaks esitlust 7. veebruarist 2014:
Mõned põhimõtted, mille eest oleme seisnud:
1. EL vahendite plaanimine peab olema avatud ja läbipaistev ning korraldatud selliselt, et partnerid on aruteludesse ja otsustamisse kaasatud kõigis planeerimise etappides.
Lisaks valdkondlike arengukavade ning partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisele tuleb ka detailsemad meetmekirjeldused kujundada koostöös partneritega. Tulemuseks on mõistlikumad rahastusprogrammid/meetmed, mis arvestavad piisavalt toetuse kasutajate ja kasusaajate eripärade või spetsiifiliste vajadustega, kaalutud on erinevaid valikuid ning leitud sobivaimad meetodid eesmärkideni jõudmiseks. Lõpptulemusena kasutatakse EL eelarvevahendid võimalikult mõjusal ja efektiivsel moel.
Ootame kaasamiskavade avaldamist ja meetmete koostamise kohta info jagamist, et vabaühendused, kellel on kogemusi ja/või kes tahavad pakkuda välja häid lahendusi, teaksid millal, kuidas ja kellega neid jagada.
2. Kui on põhjendatud programmiline lähenemine, siis läbi räägitult ja koos otsustatult. Peavad jääma ka avatud konkursid.
Kõigil organisatsioonidel, kellel on ideid, tahet ja ressursse rakenduskava eesmärkideni jõudmisele kaasaaitamiseks, peab olema võimalik programmides osaleda või projektitoetusele kandideerida. Kas mõistlikum on programmiline lähenemine või avatud projektikonkurss, tuleks otsustada m.h. valdkonnas tegutsevate organisatsioonide, s.h vabaühenduste potentsiaalse tegevusmahu ja kvaliteedi kaardistuse alusel. Programmilise lähenemise juures tuleb näidata, kuidas tehakse koostööd valdkonnas juba tegutsevate kompetentsete vabaühendustega. Ja kui vabaühendused näivad oma tegevusmahu poolest partnerina väikesed, tasub rahastada koalitsioonide ja mitmete ühenduste ühiseid projekte. Avatud konkurssidel on omad eelised: need muudavad toetusotsused läbipaistvamaks ja õiglasemaks ning tagavad võrdsed võimalused toetusele kandideerimiseks. Avatud konkursside tulemusena leitakse tihti uusi hästitoimivaid lahendusi.
3. Rahastamis- ja taotlusvoorude konkursitingimused peavad arvestama vabaühenduste tegevuse iseloomu ja võimalustega. Avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste jaoks on oluline:
- projektitoetuste miinimummäärad ja kaasfinantseeringu protsent ei saa olla kättesaamatult kõrge;
- projekti kulude katmiseks tuleb võimaldada ettemaksu;
- projekti elluviimisega ei tohi kaasneda ülemäärast halduskoormust, mis sunniks sisulise töö asemel tegelema bürokraatiaga.
Taotlemis- ja toetustingimused peavad lähtuma partnerlusleppes sõnastatud halduskoormuse vähendamise põhimõtetest, häid näpunäiteid saab ka kodanikeühenduste riigieelarvest rahastamise juhendist. Kui meetmete kujundamisel on kaasarääkimise võimalused tagatud, saab vabaühendustega aegsasti läbi arutada millised on nende vajadused, millised võimalikud ohud ja millised võimalused (pikaajalise) mõjuga projektide elluviimisel.
4. Tuleb leida võimalused vabaühenduste organisatsioonilise suutlikkus tõstmise toetamiseks.
Riigi arengu seisukohalt on oluline, et paraneks nii avaliku võimu kui ka selle partnerite võimekus. Selleks ei vaja vabaühendused EL vahenditest tegevustoetust vaid selliste programmide ja projektide kaalumist, mis aitavad teha arenguhüpet ja toovad kaasa positiivse järelemõju erinevates valdkondades ja erinevates rollides tegutsevate vabaühenduste mõju suurenemises. Näiteks on lisaks teenuste rahastamisele kasulik investeerida teenuse pakkuja võimekuse kasvatamisse, eriti juhul, kui programmiliselt juhitud lähenemisele ei õnnestu leida väljumisstrateegiat. Samuti on vaja mõelda huvikaitseorganisatsioonide võimekuse kasvatamisele, kui avaliku võimu jaoks on tähtis, et nad oleksid partneritena tegusad ja toimekad.
—
EL vahendid saavad aastatel 2014-2020 olema üheks suurimaks riigi ja ühiskonna arengu rahastamise allikaks – Eesti osa järgmise seitsme aasta eelarves on 5,89 miljardit eurot. Vabaühendused, kel on probleemide märkaja, muutuste algataja ning arengute suunajana oluline roll, ei saa jääda kõrvale ka ELi eelarve kasutamise otsustamisest – prioriteetide ja eesmärkide seadmisest, sekkumismeetodite väljatöötamisest ega programmide detailsemast lahtikirjutamisest.
EMSLi tegevust ses vallas toetab 2013 – 2015 Avatud Eesti Fond.
