Kodanikuühiskond erakondade programmides

Valimised lähenevad ja erakondade programmid on avalikustatud, vaatasime põgusalt üle, mida erakonnad kodanikuühiskonnaga seoses lubavad.

Eelmisel aastal koostasid mitmed vabaühendused ja ka Vabaühenduste Liit oma manifestid, mida soovisime programmides ja ka koalitsioonileppes näha.

Üldiselt on hea meel tõdeda, et iga erakond on leidnud vabakonna või kodanikuühiskonna teema enda jaoks üles, st et iga erakonna programmist leidub üht-teist, mis kodanikuühiskonda mõjutab. Teisalt jällegi tekib tunne, et erakonnad ei ole kodanikuühiskonna teemast päris täpselt aru saanud või seda enda jaoks lahtimõtestanud. Nt eesti.ee platvormi arendamine on küll tore ja vajalik, kuid kas see ikka on kodanikuühiskonda puudutav ja arendav teema?

Eelnevat väidet mõistete võõrasusest ilmestab hästi ka see, et suur osa kodanikuühiskonna programmist on ümmargune ja väheütlev. Usutavasti on pea iga vabaühendus kuulnud ka valimiste vahelisel ajal, et vabakonda on oluline senisest enam sisuliselt kaasata, aga lõppeks on ikka nii, et kaasamine jääb hea tava kaante vahele. Julgustame siinkohal kõiki vabaühendusi küsima, mida ikkagi tähendavad loosungid ,,Suurendame kodanikuühiskonna rolli” või ,,Toetame kogukondade ettevõtlikkust”.

Et aga ülevaade objektiivseks jääks, siis tuleb tunnistada, et programmides on välja toodud ka positiivset ja vabakonna poolt tervitatavaid ideid, mis muuhulgas toetavad ka vabaühenduste manifesti punkte. Kui kõigil erakondadel oleks pärast valimisi võimalik hakata oma lubadusi teostama, siis saaksid kõik manifesti punktid täidetud. Korraks tekkis isegi mõte, et ehk ongi mõni erakond enda lubadused hoopis manifestist vehkinud… aga selle vastu ei saa vabakonnal ju midagi olla, ega?

Selmet hakata iga erakonna iga punkti kommenteerima, oleme hoopis erakondade platvormidest toonud välja kontsentraadi neist ideedest, mis kodanikuühiskonda enim puudutavad. Kutsume üles nendega tutvuma ja valimisperioodil küsimuste, arvamuste jms aktiivselt kaasa lööma!

Reformierakonna programm

Reformierakonna hinnangul on riigil roll anda nõu ja olla tõhusaks partneriks kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, vabakonnale ja kodanikele. Oma platvormis toob erakond ka välja paremat sihtrühmade kaasamist mitmes eri valdkonnas.

Reformierakond näeb, et Eesti peab suurendama oma panust arenguabisse ja selle raames tuleb kaasata senisest enam kodanikuühiskonda ja ettevõtjaid.

Kodanikuühendused peaksid Reformierakonna hinnangul kultuuripärandi hoidmisel kandma senisest suuremat rolli ja võtma suuremat vastutust.

Isamaa programm

Isamaa programmis on kodanikuühiskonda puudutavat üsnagi palju. Isamaa näeb oma platvormis vajadust toetada aktiivsete, iseseisvate, eraannetustel ja –initsiatiivil toimivate kodanikuühenduste arengut, pöörates sealjuures erilist tähelepanu eestluse elujõulisust, lasterikkust, kaitsetahet, tervislikke eluviise, majanduslikku, hariduslikku ja kultuurilist arengut, loodushoidu ja kristlikku kultuuripärandit toetavatele kodanikualgatustele. Isamaa kaasab kolmanda sektori organisatsioone poliitika kujundamisse, otsuste väljatöötamisse ja elluviimisesse.

Isamaa peab oluliseks lähtuda läbipaistvast riigijuhtimisest, st et tagab poliitikas osalevate huvirühmi esindavate organisatsioonide rahastamise läbipaistvuse (suuremate annetajate ja rahastajate avalikustamise) ja hindab suurprojektide avalikele huvidele vastavust, kaasates sõltumatuid asjatundjaid, väliseksperte ja kodanikuühiskonna esindajaid.

Isamaa seisab Eesti kodanikuühenduste ja esindusorganisatsioonide parema kaasamise eest Euroopa Liidust lähtuvate regulatsioonide väljatöötamisse.

Isamaa toetab ühiskonna turvalisust suurendavaid kodanikuühendusi ja vabatahtlikke, sh abipolitseinikke ja päästjaid.

Kogukonna, regiooni ja riigi käekäigu eest vastutab iga inimene. Selle vastutuse kandmiseks peab riigi- ja omavalitsuskorraldus ning vabakondlik tegevus suurendama inimeste võimalust osaleda väärtusruumi ja elukorraldust puudutavate otsuste langetamisel. Võimalus kaasa rääkida ja tajuda oma tegevuse tulemusi arendab kodanike vastutustunnet ja ettevõtlikkust ning tugevdab demokraatiat. Kodanikuühendused on oma liikmetele praktiliseks demokraatiakooliks. Isamaa väärtustab vabakonna organisatsioonide võimet kaasata eri sihtrühmi, koondada nende arvamusi, kaitsta nende huve ning teha oma hääl kuuldavaks nii kogukondlikul kui ka riiklikul tasandil.

Isamaa suurendab tulumaksusoodustusega kultuuri- ja spordivaldkonna vabaühendustele tehtavate tulumaksuvabade annetuste ülempiiri. Annetuste maksustamise muutmine oli ka meie manifestis, loodan, et erakond on ka valmis ülempiire muutma ka teiste valdkonna ühendustele.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna programm

Sotsiaaldemokraadid peavad oluliseks, et riik usaldaks oma kogukondi. Vabaühendused ja aktiivsed kogukonnad on sidusa Eesti ühiskonna alustala ja sotsiaalse innovatsiooni allikas. Nad toetavad nende elanike rühmade kaasamist, kel on seni olnud väiksemad võimalused ühiskonnaelus osalemiseks. Vabaühendused ja kogukonnad on koosloomelisel valitsemisel meie olulised partnerid.

Hea on näha, et Sotsid peavad oluliseks kodanikuühiskonna võimestamist, nt soovivad nad suurendada ühenduste rolli poliitikakujundamises, Riigikogu komisjonide töös, suhetes kohalike omavalitsustega mh teenuste delegeerimise küsimuses ja soodustavad aktiivsete, võimekate ja läbipaistvate huvikaitseorganisatsioonide teket ning nende huvikaitsevõimekust. Sealjuures on oluline stabiilne rahastus ja professionaalsus vabaühenduse ja riigiasutuse vahel.

Sotsid soovivad luua läbipaistvaid ja sotsiaalselt õiglaseid tingimusi vabatahtliku töö tegemiseks ja kindlustada vabatahtlike sotsiaalse kindlustamise. Samuti on oluline annetuskultuuri ja regulatiivse raamistiku arendamine, mis lihtsustaks eraettevõtjate võimalusi ühiskondlike algatuste ja organisatsioonide toetamiseks.

Keskerakonna programm

Keskerakond leiab, et Eesti on tugeva kodanikuühiskonnaga riik, kus tuleks väärtustada kolmanda sektori tegevust ja inimeste vabatahtlikku panust riigi hüvanguks. Eesti seadusloome peab rõhku pöörama bürokraatia vähendamisele ning õigusloome kvaliteedile.

Keskerakond soovib toetada kogukondade omaalgatust, ettevõtlikkust ja ühistegevust. Selleks soovitakse soodustada sotsiaalset ettevõtlust ja omatulu teenivaid vabaühendusi.

Muuhulgas soovib Keskerakond arendada heategevuses paremaid võimalusi eraraha kaasamiseks. Ettevõtete ja eraisikute annetuste soodustamiseks analüüsime maksupoliitika muutmist.

Keskerakond soovib ellu viia riikliku vabatahtlikkuse registri, kuhu on koondatud inimesed, keda riik saab erinevate kriiside lahendamiseks operatiivselt kaasata.

Eesti 200 programm

Eesti 200 leiab, et tugev kodanikuühiskond on ühtse ja kõiki oma elanikke väärtustava riigi oluline alustala. Õigeaegne ja juba otsuste varases staadiumis kaasamine soosib hilisema seadusepraagi ennetamist ning kõigi seotud osapoolte ja huvigruppide kaasarääkimist.

Eesti 200 soovib läbipaistvuse ja avatuse suurendamiseks koostada Riigikogule lobistidega suhtlemise hea tava. Samuti soovib Eesti 200 läbi katuserahade kaotamise toetada vabaühendusi läbi pikaajaliste strateegiate ja programmide.

Eesti 200 plaanib tõsta füüsiliste isikute annetuste tulumaksutagastuse piirmäära tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste toetamisel senise 1200 € pealt 2400 €-ni aastas.

Roheliste programm

Rohelistele on kodanikuühiskonna teemade raames olulised ennekõike kodaniku kui üksikisiku õigused suhetes riigiga. Rohelised soovivad võimestada enda riiki vastutustundega suhtuva ja kaasatud kodanikkonna arengut. Programmis on kirjeldatud visiooni kaasata aktiivselt kodanikkonda otsustusprotsessi, paraku ei selgu visioonist see, millist rolli selles küsimuses mängib kodanikuühiskond.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna programm ei ole veel avalik.