Mis on kodanikuühiskond?
Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit.
2014. aasta lõpus valmis kodanikuühiskonna almanahh. Leiad selle siit.
Mis vahe on kolmandal sektoril ja kodanikuühiskonnal?
Kolmas (kasumitaotluseta, vabasektor, vabakond) sektor on kodanikualgatuse ja vabatahtlikkuse põhimõttel kasumit mittetaotlevate ühenduste ja huvigruppide vormis toimiv üks ühiskonna keskne osa.
Ühiskonda saab jaotada kolmeks koostoimivaks sektoriks:
- Avalik ehk riiklik sektor tegeleb üldiste ja rahvuslike hüvede kaitsmise, vastavate poliitikate kujundamise, seadusandluse jms nii üleriigilisel kui kohalikul tasandil. Sinna kuuluvad riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud institutsioonid.
- Teiseks on ärisektor, mis tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu (kui kasutatakse sõna ‘erasektor’, loetakse selle alla nii äri- kui mittetulundussektor).
- Ja siis on nn kolmas sektor, mis viimase aja arengute põhjal on omakorda jagunenud kaheks: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, ning puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad.
Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on mittetulundusühing (MTÜ), sihtasutus (SA) ja seltsing – kõiki kolme võib ühe sõnaga nimetada mittetulundusühendusteks ja kolmandat sektorit ka mittetulundussektoriks. Suur osa mittetulundusühendustest on kodanikuühendused ehk vabaühendused – nende sõnadega tähistatakse üksikisikute (mitte nt avaliku võimu asutuste) algatatud mittetulunduslikke organisatsioone ja nende liite.
Kolmanda sektori hulka arvatakse ka ametiühingud, erakonnad, ärihuvide huvikaitseorganisatsioonid, kutseliidud jpm, mida ei peeta tavaliselt avalikes huvides tegutsevateks. Küll on avalikes huvides avaliku võimu enda loodud MTÜ-d ja SA-d, kuid need pole jälle vabaühendused kodanikualgatuslikkuse mõttes ehk raskesti määratletavad, kuhu sektorisse nad üldse paigutada.
Kui suur on Eesti kolmas sektor?
Juriidilise määratluse kohaselt toimivad kolmandas sektoris mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud, mida on registreeritud üle 24 000, kellest u 800 on sihtasutused ja ülejäänud mittetulundusühingud. Tegevusalade ja piirkondade kaupa leiab registriandmed. 2012. aastast hakkas vahepeal ligi 34 000 organisatsioonini küündinud koguarv vähenema nende ühingute kustutamise tõttu, kel oli enamasti majandusaasta aruanne esitamata. 2018. aastast eristati registris korteriühistud, mistõttu niiöelda vähenes MTÜde arv taas.
Hinnanguliselt annavad ühendused tööd 4-5% tööjõulisest elanikkonnast. Seltsingute arv ei ole teada. 2006. aastal Kodukandi tehtud kaardistamise põhjal tegeleb maapiirkondades ca 450 seltsingut, millele lisanduvad ilma lepinguta seltsingud ja linnades olevad.
