Soovid asutada vabaühendust?
Kodanikuühiskond tähendab elukorraldust, kus teadlikud ja aktiivsed kodanikud tahavad ja saavad osaleda ühiskonnaelus ning oma elu puudutavate küsimuste arutamises ja otsustamises. Igaühel on Eestis põhiseaduslik õigus koonduda liitudesse, seltsidesse, klubidesse; kaitsta oma huve, väljendada ühiseid seisukohti, teha midagi koos ära, või lihtsalt omavahel suhelda, et elu oleks parem ja inimesed õnnelikumad.
Kodanikuliikumised tasakaalustavad ja täiendavad ühiskonnas avalikku võimu ja ärisektorit. Eesti seadused lubavad valida kolme liiki tegutsemisvormi vahel: mittetulundusühing, sihtasutus ja seltsing.
Neist mittetulundusühingu kui kasumitaotluseta liikmesorganisatsiooni võib luua avalikes huvides ehk kogu ühiskonna heaks tegutsemiseks, väiksema seltskonna või piirkonna huvide eest seismiseks või lihtsalt meelelahutuseks ja hobide koos harrastamiseks. Sihtasutusel aga puuduvad liikmed ning nagu ka seltsing, võib sihtasutus tegutseda kasumit taotlevalt.
Tulu võib teenida kõigis kolmes, aga erinevalt äriühingutest puuduvad neil omanikud, kellele saaks kasumit jaotada. Olulisemaid otsuseid teevad MTÜ puhul liikmed (üldkoosolek) ja sihtasutusel määratud nõukogu või asutaja, kui viimasel on see voli jäetud. Seltsingut, mis pole juriidiline isik, juhivad seltsinglased omavahelise kokkuleppe alusel.
Milline tegutsemisvorm valida?
See sõltub ühinemise eesmärkidest ja kavandatavast tegevusest. Eestis asutatakse igal kuul umbes 100 MTÜd, sest see on seltsingu järel kõige lihtsam. Keerulisematel puhkudel, eriti kui mängus on vara, tasub vaadata sihtasutuse poole ja mõni otsutab pärast kaalumist asutada hoopis äriühing.
Vale vastus pole ka see, kui sa üldse juriidilist organisatsiooni ei loo, vaid tegutsed lihtsalt huvigrupi või võrgustikuna, sest juriidilise isikuga kaasnevad kohe raamatupidamine, maksud, aruandlus jpm.
Seadused on meie sõbrad. Kõige olulisemad on “Mittetulundusühingute seadus“, „Sihtasutuste seadus“ ja „Võlaõigusseadus“, mille leiad www.riigiteataja.ee otsingut kasutades.
MTÜd on ka näiteks ametiühingud, erakonnad, loomeliidud ja paljud ühistud ning neile kehtivad enamasti täiendavad nõuded ja oma seadused.
Jälgi www.riigiteataja.ee puhul alati, et päises viidataks ikka kehtivale redaktsioonile! Mõni seadus muutub iga paari kuu tagant ning eriti venekeelsed versioonid võivad olla internetis vahel üsna vanad. Nagunii tuleb kõik dokumendid vormistada eesti keeles.
Rahvusvaheliste organisatsioonide filiaalide asutamist MTÜde või SAdena Eesti seadusandlus ette ei näe, nii et sellise sooviga tuleb lihtsalt siin uus juriidiline isik asutada ja selle juhtimisalased ning muud suhted emaorganisatsiooniga kokku leppida.
Enne asutamisega alustamist loe läbi siinne info, küsi nõu oma maakonna arenduskeskuse konsultandilt. Või siiski – kui tahad midagi üksi või mõttekaaslastega ära teha, otsi esmalt internetist, kes sama teemaga juba tegelevad. Võib-olla ei tasugi uut organisatsiooni asutada, vaid saad mõne olemasolevaga liituda.
MTÜ ja SA erinevused:
MITTETULUNDUSÜHING |
SIHTASUTUS |
ASUTAJAD |
|
Vähemalt 2 juriidilist
|
Teovõimeline juriidiline
|
ASUTAMINE |
|
Asutamislepinguga, millega kinnitatakse põhikiri |
Asutamisotsusega,
|
JUHTORGANID |
|
Üldkoosolek, juhatus |
Juhatus ja nõukogu |
LIIKMED |
|
Vähemalt 2 liiget |
Liikmeid ei ole |
PÕHIKIRJA MUUTMINE |
|
Üldkoosoleku otsusel,
|
Muuta võivad ainult asutajad
|
AUDIITOR |
|
Ei ole kohustuslik |
üle 15 000 € varade või käibega
|
