Suvekool 2016

ESINEJAD JA TEEMAD

Endo Viires: “Tuleviku olevikustamine”

Täna elame me kunagi kellegi poolt kirjeldatud tulevikus – olevikus, samas defineerime juba uut tulevikku. Miks? Kas saavutatu ei täitnud oma eesmärki? Kas rahuldava tuleviku saavutamine on üldse võimalik ja kes on selle elluviija ning tunnistaja? Interaktiivne ettekanne keskendubki sellele, kuidas jõuda rahuldava tulemuseni ning nautida tulevikku kujuteldavaid kvaliteete juba täna.

Merilin Piipuu: “Kuidas muutust ette näha ja julgeks jääda?”

Merilin räägib õppetundidest Okupatsioonide Muuseumi Vabamuks muutmise diskussiooni osas ning jagab nippe, kuidas jääda julgeks, teades, et teekond millegi muutmiseni ei pruugi olla sugugi lihtne.

TÖÖTOAD

Mari-Mall Feldschmidt “Iseenda tuunimise töötuba ehk kuidas näha, mõista ja suunata muutust eneses?”

Muutumine, eneseareng ja oma  tuleviku disainimine on tänapäevane mantra. Teiselt poolt teame, et mõistlik ja ka tervislik on olla positiivne ning armastada end sellisena, nagu oled, nautida iseennast ja maailma meie ümber.  Kuidas lahendada paradoks – olla ühtaegu tahtekindel  muutuja ja teisalt nautida hetke, siin ja praegu?  Mida saame ise teha, et nautida iga päeva, iga ettevõtmist ja samas olla ise muutuseks, mida tahame maailmas näha? Neile küsimustele otsitakse üheskoos ja individuaalselt töötoas vastust.

Kristina Mänd “Võtame isiklikult – minu otsustest globaalsete muutusteni”

Midagi pole parata, sinu igapäevane käitumine mõjutab inimese elu maakera teisel poolel. Et maailma mõjutada, ei pea olema poliitik või tippjuht. Meie enda igapäevasest käitumisest, suhtumisest, otsustest ja tegudest sõltub, millises maailmas meie ja lapsed elame. Aga oluline on küsida: mida saan mina teha?

Kuidas saad teha otsuseid, mis mõjutavad maailma? Või miks juba mõte määrab tegelikult sinu olemise ja olemuse? Millist muutust sinus eneses oleks vaja?  Töötoas võetakse tähelepanu alla vastutustundlik tarbimine, käitumisharjumused, millest lahti lasta ja mõttelaad, mis aitab teha paremaid valikuid. Teiseks meie suhtumine teisest rassist, religioonist või väärtustega inimestesse ning mõtete ja sõnade mõju. Saab ka praktilist nõu, mida teha, et meil oleks vähem mõttetut asjade tarbimist, rohkem aga solidaarsemat ja mõistlikku suhtumist inimestesse.

Kaspar Kruup “Kuidas püsida konkurentsis masinaga?”

Kas sulle tundub, et tehnoloogia areneb üha kiiremini? See tunne on õige ning samas üdini banaalne. “Ja mis siis, kui areneb? Küll me hakkama saame.” Kuid kas tasub selles nii kindel olla? Füüsilised ja digitaalsed tehnoloogiad on sügavalt seotud sotsiaalsete, ühiskondlike ja poliitiliste tehnoloogiatega. Muutused esimestes dikteerivad ette muutusi teistes. Kas on mõistlik eeldada, et meie mõtteviisid, mudelid ja institutsioonid üha kasvava surve all murdumise asemel arenevad? Kas me mõistame, milliseid nõudmisi esitab näiteks isejuhtiv auto järgmise 20 aasta jooksul sotsiaalpoliitikale, või milliseid võimalusi pakub see regionaalpoliitikas? Kuidas meie haridusinvesteeringud on tegelikult intelligentsete tehnoloogiate arenguga kooskõlas? Millised oskused lisaks IT-le 30 aasta jooksul hinda lähevad? Kas sul on veel sajandi keskpaigaks tööd? Mida üldse oma eluga pihta hakata, kui masinad kõik ära teevad? Otsime töötoas ärgitust nendele küsimustele mõtlemiseks ning parema kohanemise nimel sammude astumiseks.

Ott Pärna “Tuleviku töö vabakonna vaatevinklist”

Confuciuse sõnul tuleb valida töö, mida sa armastad, ja sa ei pea enam päevagi oma elus töötama. Kas tahad teada, milline on tulevikutöö ja selle tarvis vajalikud oskused? Või mida tähendab töö olemuse muutus vabakonnale ja kuidas sellises olukorras jätkusuutlikke ärimudeleid arendada ning meeskondi mehitada? Kui nii, siis osale Oti töötoas ja saad trumbid kätte!

Maie Kiisel “Kuidas kaasata “vabu radikaale”? Uus tegija organisatsiooni tööpõllul.”

Viimastel aastatel on vabakonnas tulnud käibele “vabade radikaalide” hellitusnimi, mõistetud sageli vastandina traditsioonilistele, selgete eesmärkide ja tegutsemisviisidega juriidiliselt määratletud kodanikuühendustele või nende liikmetele. “Vabad radikaalid” paistavad uudse ja senitundmata nähtusena. Miks ja kuidas sellised algatused tekivad ja arvestatava aja püsida suudavad, ei oska isegi teadlased selgitada. Töötoas aga jäetakse nii keerulised küsimused kõrvale ja püütakse üheskoos hoopis praktilisi väljundeid otsida: mida organisatsioonita organiseerunutelt õppida, kuidas nendega ühte jalga käia, nendega ühineda, neid kaasata, nendega koostööd teha.

Laura Kalda “Mida õppida start-up’idelt?”

Pidev eelduste testimine, hüppelised muutused, suured rahavood, võimsad õnnestumised ja ebaõnnestumised – selline on start-up’ide omapärane maailm. On mitmeid meetodeid, mida sellises kaootilises süsteemis toimetamise professionaalidelt õppida võiks – et paremini õnnestuda! Teemadeks lean canvas, sihtrühmaintervjuud ja key performance indicator’d.

Margo Loor “E-kodanikuühiskond – kas minu organisatsioon on selleks valmis?”

Kõik, mida saab muuta digitaalseks, muudetakse digitaalseks. Paljud on seda lauset kuulnud, palju vähemad mõelnud, mida see praktiliselt tähendab tema ja vabaühenduse jaoks, millega ta seotud on. Üht-teist, näiteks kirjavahetus, raha, meedia ja muusika, on viimase ca 15 aasta jooksul muutunud digitaalseks. Vähesed meist kleebivad marke, maksavad paberrahaga, loevad paberlehti või kuulavad muusikat plaadilt. Kuidas on kodanikuks olemisega? Mida võiks tähendada e-kodanikuühiskond? Saab see muutuda digitaalseks? 

Kui sinu organisatsioonil juba on FB grupp ja te juba kasutate Google Appsi ning mobiil-ID-d, siis see on äge. Kuid uskuge, see on pinnavirvendus muutustest, mida ühiskonna digitaliseerumine endaga kaasa toob järgmise 15 aasta jooksul. Kui tahame, et Eesti vabaühendused oleks samamoodi maailmas teerajajaks ja suunanäitajaks, nagu on olnud meie e-valitsus, peab muutus algama igast ühendusest ja ühenduse juhist. Mida teha, et minu ühendus oleks pealekasvavale e-kodanikule sama atraktiivne, kui ta on tänasele kodanikule? Need on teemad, millele töötoas mõeldakse.

Jaanus Müür “Kuidas kujundada avalikku arvamust ühiskonnas?”

“Poliitikas pole sõpru, on vaid huvid” on väljend, mida on kasutanud nii Charles de Gaulle kui ka Henry Kissinger. Selle lausega ei pea 100% nõustuma, kuid paratamatult on meil kõigil oma huvid, k.a vabaühendustel. Oleme ju tulnud kokku mingi kindla eesmärgi nimel. Huvide eest seismisel tuleb üldiselt leida laiapõhjalist tuge avalikus ruumis läbi arvamuse mõjutamise.

Kuid mis on avalik arvamus? Miks täpselt üritatakse avalikku arvamust mõjutada? Millised on viisid ja milline täpselt organisatsioonile sobib? Töötoas leitakse ühiselt nendele küsimustele vastused.

Mihkel Solvak “E-riik 2.0: Kuidas andmeid ühiskonna hüvanguks ära kasutada?”

Eesti e-riik on nüüdseks juba rohkem kui dekaadi jagu pidevalt kasvanud ja keerulisemaks muutunud. Toimiva e-riigi kõrvalprodukt on tohutus koguses tekkivaid andmeid nii meie käitumise kui ka ümbritseva keskkonna kohta.

Töötoas mõeldakse, kuidas saame neid andmeid ristkasutades enda elu paremaks muuta. Äkki kehtib olukord, kus üks pluss üks e-teenust võrdub hoopis kolm e-teenust? Milliseid ühiskondlikke probleeme me pelgalt andmete töötlusega lahendada saaksime ja kuidas võiksime e-riigi igapäevast andmetoodangut kodanike jaoks tööle panna? Töötoas valitakse osalejate poolt piisavalt oluline probleem ja arutatakse, kuidas seda kõige odavamalt ja efektiivsemalt andmetega lahendada saaks. 

Riinu Lepa “Milline roll on jagamismajanduse ja jätkusuutlikkuse arengutel vabakonna tuleviku loomisel?”

Kuidas minu vabaühendus saaks olla iseseisvam ja omatulu teenida? Milliseid tooteid/teenuseid pakkuda? Kas meile ikka jagub maksejõulisi kliente? Kas me ikka jääme püsima?

Selliseid küsimusi kohtame vabakonnas jälle ja jälle. Pidepunkti leidmine maailmas, mis on nii kiiresti muutuv, nii dünaamiline, võib kohati tunduda keeruline ja ärevust tekitav. Kuidas leida turvalist tasakaalu oma eesmärkide järjepideva elluviimise ja pidevate muutustega kohanemise keskkonnas? Töötoas arutleme kuidas teadliku tarbija ja kodaniku harjumused muudavad teenuseloomet. Mõtiskleme kuidas jagamismajanduse areng vabakonda mõjutab ning milliseid võimalusi tuleviku loomiseks pakub. Arutleme milliseid tegevusi peaksime täna tegema, selleks et olla organisatsioonina kohanemisvõimeline ja avatud tulevikule, millest unistame.

Kaspar Kruup “Kuidas püsida konkurentsis masinaga?”