Kombineeritud teenuste osutamine – Keila vald ja MTÜ Laulasmaa Kaugtöökeskus

Juhtumi kirjeldus põhineb intervjuudel Keila valla ning MTÜ Laulasmaa Kaugtöökeskus esindajatega. Intervjuud viidi läbi EMSL poolt jaanuar-veebruar 2011.

Lühikokkuvõte

2009. aastal alustas Keila vald koostööd MTÜ  Laulasmaa Kaugtöökeskusega kohaliku kaugtöökeskuse käivitamiseks ning lisateenuste pakkumiseks. Leping kestab 2012. aasta lõpuni. Loodud keskuses saavad piirkonna elanikud kasutada kaugtöö võimalusi ning lastehoiuteenust. Samuti on keskuses arendatud välja veel muudki teenused: perekool, juuksur, massaaž jne.

Keskuse loomine on mõjutanud valla arengut positiivses suunas. Kuigi  algselt olulisimaks peetud kaugtöö valdkond ei ole rakendunud nii intensiivselt, kui algselt sooviti, siis on MTÜ suutnud seda kompenseerida muude lisateenuste arendamisega. Vald on andnud keskusele teenuste korraldamisel vabad käed ning koostöö on olnud stabiilne. Samas ootaks keskus vallalt edaspidi kiiremat otsustusprotsessi ning tihedamat koostööd. Ühenduse jaoks on realiseerunud mitmed riskid, mida ette ei osatud näha (vähene kasutus talvel), mis nõuab tegevuste mitmekesistamist.

Valla jaoks on avalike teenuste osutamine koostöös vabaühendustega perspektiivikas ala, kuid praegu tunnetatakse ühelt poolt huvitatud ühenduste puudust ning teisalt puudujääke teadmistes mida ning mil viisil võiks tulevikus teenuseid delegeerida.

Üldine taust

Vabaühenduste osakaal viimasel paaril aastal vallas järjest kasvab ning paljudes valdkondades on hetkel vajadused kaetud. Samas näevad osapooled, et avalike teenuste partnerlus võiks Keila vallas olla laiaulatuslikum, kui see hetkel on.

Vallas jõutakse delegeerimiseni vajaduspõhiselt, st kui nähakse mingis valdkonnas probleemkohti või siis sihtgruppi koos oma vajadusega, siis hakatakse otsima lahendusi. Kuni aastani 2010 oli vald aktiivsem pool otsimaks lahendusi tekkinud vajadustele, aga alates 2010 aastast on vabaühenduste aktiivsus märgatavalt kasvanud.

Vallas otsustatakse teenuse delegeerimise kasuks peamiselt siis, kui puudub kompetents vajaliku  teenuse osutamiseks. Näiteks teede hooldamise valdkond. Aga näiteks objektide rajamiseks (mänguväljakud jms) puhul pöörduvad vabaühendused ise valda, et taotleda omafinantseerinut. Kui tegemist on kogukonnas olevate probleemide lahendamisega, siis on vald huvitatud, et ka inimesed ise tunneksid oma piirkonna arendamise vastu huvi. Selleks, et ühendada kogukonda vallaga tuleb rohkem inimesi motiveerida  ja tuua neid valla ellu. Valla jaoks on vabaühenduste kaasamine kasulik ka rahalistel põhjustel, sest ühendustel on võimalik kaasata lisaraha projektide kaudu.

Vabaühendustel on kaks korda aastas võimalus taotleda tegevustoetust vallas kehtestatud korrast lähtudes. Samuti on vald finantseerinud erinevate vabaühenduste suuremate projektide omafinantseeringuid. Näiteks Kloogale rajati 2010 sügisel Skate park, kus MTÜ taotles raha teisest projektist ja vald andis omafinantseeringu maksumuse. Oluline on see, et vabaühendus peaks tulema enne raha taotlemist juba valda oma mõtetest rääkima, sest nii on võimalik ka vallal planeerida oma eelarves vajalikud finantseeringud.

Järjest enam hakkavad välja kujunema ühendused, kes soovivad arendada oma piirkonda, kuid ei ole veel välja kujunenud valdkonnapõhiseid vabaühendusi (nt sotsiaalvaldkonna teemade delegeerimisest ei ole hetkel ükski vabaühendus huvitatud). Seega, valdkondlikke koostöövõrgustikke vallas ei eksisteeri, kuid hetkel kaardistatakse olukorda. Palju olulist kerkib esile vallas toimuvatel „Tegusate teabepäevadel“. Sellega alustati valla eestvedamisel 2010. aasta alguses ja aasta jooksul on toiminud kaks suuremat ja kaks väiksemat ümarlauda. Ümarlaudades saadakse tuttavaks ja jagatakse omavahel erinevat infot (kes ja millises valdkonnas tegutseb jne). Vald üritab tekitada sidet valla ja kodanikuühenduste vahel rohkem, kui see siiani on olnud.

Partnerlus erasektoriga eristub selgelt partnerlusest kodanikuühendusega – erasektorile on delegeeritud läbi riigihanke näiteks teede hooldamine, aga partnerlus vabaühendustega toimub läbi tegevustoetuste eraldamise. Partnerlust valla ja vabaühenduste vahel mõjutab kindlasti ühiskonna huvi. Kui on vajadus, aga pole ühendusi kellel oleks huvi, siis polegi kellelegi delegeerida. Kindlasti mõjutab toimuvat ka valla rahaline seis ning kohalik poliitika. Vallas tegutsevate ühenduste jaoks aga näikse olevat oluline see, et vald sõlmiks lepinguid piirkonnaga otseselt seotud ühendustega, mitte ei delegeeriks teenuseid nö vallast välja.

Tulevikus soovib vald omada täielikku ülevaadet vajalikest teenustest ja nende delegeerimise võimalustest vallas (sh kompetentsetest MTÜdest ülevaate omamine). Samuti nähakse vajadust kodanike (näiteks kellel on huvi oma piirkonna arendamise vastu) ja omavalitsuste koolituste järele. Omavalitsusi oleks vaja koolitada, et nad teaks, millised on nende võimalused delegeerimiseks ja millised on tema kohustused. Omavalitsused võiksid teha rohkem koostööd ning jagada kogemusi. Kui tehtaks tihedamat koostööd, siis suudetakse paljusid valdkondi ka rahaliselt katta üheskoos ja efektiivsemalt. Vald ootab ettepanekuid ka väljastpoolt (sh riigilt), kuidas kaasata ühendusi kogukonna arendamiseks ja avaliku teenuse paremaks pakkumiseks.

Juhtumit iseloomustavad faktid

01.06.2008 sõlmis Keila vald koostöölepingu MTÜ Eesti Kaugtöö Ühinguga. Lepinguga võttis endale vald kohustuse: tutvustada kaugtöövõimalusi kohalikul tasandil, selgitada riskirühmade ootusi ja vajadusi kohaliku kaugtöökeskuse teenuste osas, välja töötada kaugtöökeskuse kontseptsioon, leida partnereid ning käivitada kaugtöökeskus ja nõustada teiste loodavate kaugtöökeskuse juhte. Antud lepinguga sätestati ära ka projekti taotleja MTÜ Eesti Kaugtöö Ühingu kohustused: projekti juhtimine, üle-Eestiline teavitustöö kaugtööst, kaugtöökeskuse ühtse teenusepaketi väljatöötamine.

8. jaanuaril 2009 sõlmiti koostööleping Keila valla ja MTÜ Laulasmaa Kaugtöökeskuse vahel, kus määrati valla ja keskuse koostööpõhimõtted ning mõlema poole kohustused kesksuse käivitamiseks vastavalt projektile „Riskirühmade tööturule sisenemist ja töötamist toetavate kaugtöökeskuste võrgustiku arendamine“.

Lepingu järgselt kohustub MTÜ käivitama Laulasmaa Kaugtöökeskuse ja teostama järgnevad tegevused:

• viima läbi teavitustegevuse keskuse rajamiseks ja kaugtöö tutvustamiseks piirkonnas sh valmistama keskuse teavitusmaterjalid;
• kohandama ja sisustama keskuse ruumid;
• osalema sihtrühma koolituste korraldamisel ja viima läbi sihtrühma järelnõustamise;
• kooskõlastama vallavalitsusega kõik infoseminaride toimumisega seonduva, teostatavad ruumide kohandamise tööd ja soetatavad vahendid;
• jooksvalt informeerima vallavalitsust tekkivatest probleemidest jne.

07.12.2009 sõlmis Keila vald keskusega teise lepingu, millele tuginedes maksab vald 2012. aasta lõpuni MTÜle toetust 25 000 krooni (1 600 eurot) aastas. Selle toetuse raames eeldab vald, et ühendus arendab piirkonnas lastepäevahoiu rajamist ja edendab vallas paindlike töövormide arendamist. Samuti hangitakse tegevuste elluviimiseks lisavahendeid Innove programmist (kolme aasta peale kokku ca 450 000 krooni ehk 28 700 eurot) ning keskusel on võimalus lisaks esitada kaks korda aastas vabaühenduste toetamise taotlusvooru taotlusi.

Keskus investeeris saadud toetused Laulasmaal asuva maja remondiks ning sissesõidutee ja parkla ehituseks. Tänu sellele on rent kahekordse maja eest neile väga soodne. MTÜs on hetkel üks palgaline inimene (lapsehoidja), kõiki ülejäänud töid teevad MTÜ liikmed vabatahtlikuna ja ilma palgata.

Partnerluse protsess

Valla partnerluse antud projektis osalemiseks otsustas vallavolikogu. Ettevalmistused lepingu sõlmimiseks toimusid kolmepoolsete läbirääkimiste alusel – Keila vallavalitsus, MTÜ Kaugtöö Ühing ja MTÜ Laulasmaa Kaugtöökeskus. Riskianalüüs viidi läbi MTÜ Kaugtöö Ühingu poolt projekti „Riskirühmade tööturule sisenemist ja töötamist toetavate kaugtöökeskuste võrgustiku arendamine“ raames. Vald analüüsis enne partnerluse alustamist enda jaoks läbi selle variandi, kui peaks ise hakkama seda teenust elanikele pakkuma. Omavalitsuses oleks sellise projekti raames teenuse osutamine läinud oluliselt kallimaks kui praegu.

MTÜ on omalt poolt rahul, et on saanud kogu protsessi käigus oluliste küsimuste üle otsustamisel kaasa rääkida. Igapäevaselt vald ja keskus ei suhtle, oma koostöös lähtuvad osapooled lepingus sätestatud kohustustest. Kui peaks tekkima vajadus muudatusteks või lisadeks, siis lepitakse kõik kirjalikult omavahel kokku. Erimeelsusi lepingu täitmisel ei ole koostöös olnud, kuid kui peaksid tekkima, siis püütakse kindlasti leida lahendused läbirääkimiste teel.

Eraldi riskianalüüsi keskuse poolt ei tehtud, kuid teatud riskidega ühendus siiski arvestas. Just riskide maandamiseks hakati pakkuma lastehoiuteenust, et kui kaugtöö ei leia kasutust, siis suudetakse vähemalt tasuda igakuised kommunaalarved. Keskuses pakutakse ka muid kohalikele elanikele vajalikke teenuseid  nt perekool (beebide võimlemine, laulmine, laste töötoad suvel, emadele loengud), juuksur, massaaž, maniküür jne. Seega, eesmärgiks on olnud kaugtöö propageerimine läbi teiste tegevuste. Töö käigus on ilmnenud vajadus leida lahendus keskuse hõredale kasutusele talveperioodil.

Tagasisidet lastehoiuteenuste kohta saab vald lapsevanematelt ja kohalikelt elanikelt. Pole otsest formaalset kontrolli, loodetakse sellele, et väikeses kohas jõuab info ise vallani. Kaugtöökeskuses on võimalik kohalikel vabaühendustel käia nõupidamisi tegemas ja need on tasuta. Keskuses toimuvad ka koolitused lapsevanematele, osad on tasuta ja osade eest peab maksma osalemise tasu.

Tulemuste mõõtmise ning hindamise süsteemi hetkel ei kasutata, kuid kui alustatakse uue lepingu sõlmimise ettevalmistamist, siis on mõeldud ka tulemustele orienteeritud süsteemi rakendamisele.

Edasiselt lepinguid tehes pööraks MTÜ rohkem tähelepanu sellele, et kui tehakse pikemaajalisem leping, siis tuleb tegevused kindlasti aastate peale ära jagada. Või siis alternatiivina igal aastal leping uuesti üle vaadata. Muidu ei pruugi osapooled suuta anda adekvaatset hinnangut tehtule. Täpsem koostöö reguleerimine võimaldaks vähendada ka poliitilise võimu vahetumisega kaasnevat mõju.

Algselt ei osanud MTÜ arvestada sellega, et kaugtöökeskus ei käivitu nii nagu sooviti.  Samuti ei osatud arvestada sellega, et ka üleriigilise kaugtööühingu poolne huvi peale projektile raha saamist  jahtub ning koostöö edasi on ka nendega nõrk.

Tulemuslikkus ja mõju

Kohalik omavalitsus on antud teenuse osutamisega rahul. Selle projekti raames tehtavad tegevused – kaugtöökeskuse loomine, tegevuse käivitamine ja teavitamine on kõik kenasti tehtud ja käivitunud. Tegemata on veel paar infopäeva. MTÜ on rahul, et valla näol on olemas vahelüli, sest projekti teistelt osapooltelt laekuvad rahad liiguvad aeglaselt. Lastehoiu teenuse pakkumisega ollakse samuti väga rahul.

Kaugtöökeskuse osas on veel siiski ka arenemisruumi. Kui kaugtöökeskust loodi, siis ei olnud piirkonnas näiteks internetiühendust. Selle kiire levik on keskuse tegevusi pärssinud, kuna inimestel on suurenenud võimalused interneti kasutamiseks kodus. Samuti on kasutatavust pärssinud majanduslanguse periood, kus inimesed ei riski pakkuda tööandjale võimalust kaugtöö tegemiseks. Siin nähakse peamist lahendust paremas teavitustöös, kuid MTÜ liikmetel endal ei ole hetkel raha ega aega, et teha veelgi suuremat teavitustööd ettevõtetele.

MTÜ arvates ei ole koostöö vallaga nende iseseisvusele kuidagi mõjunud, pigem nad ootaksid valla poolt suuremat koostööd, kus see hetkel on. Teenuse alane koostöö on aga kaasa toonud vajaduse tegeleda MTÜ algsest missioonist eraldiseisvate tegevustega. Alguses oli nende eesmärgiks kaugtöö ja lastehoid, kuid nüüd peavad suunama oma tegevused pigem kogukonna keskuse mõttele ja kogukonna aktiviseerumisele. Hetkel on kaugtöö osa keskuses väga väikeseks muutunud ning lisategevuste osa suureneb. Partnerluse finantsilise seisuga on MTÜ praegu rahu, seda suuresti tänu välistele rahadele (INNOVE). Edasiseks hakkamasaamiseks püütakse leida veel lisategevusi ning samuti plaanitakse Leader programmist ja teistest projektidest oma tegevusteks raha taotleda.

Teenuse hindamisel lähtub vald sellest, et antud keskuse loomisega on aidatud kaasa olulisel määral valla arengule.  Sellest on saanud nagu kogukonna keskus, kus vajalikud teenused on elanikele kättesaadavad – juuksur, maniküür jne. Hetkel ei plaanita valla poolt partnerluses midagi muuta. Sisuline ülevaatus toimub 2012. aastal, kui hakatakse vaatama, kas lepingut uuendada ja kuidas edasi minna.

Mõningast parandamise varu nähakse keskuse poolt, kes tunnetab, et peale poliitilise võimu vahetumist on laiem koostöö soikunud ning valla panus piirdub finantside eraldamisega. Samuti ootaks MTÜ valla poolt ka kiiremat otsuste tegemist. Vaatamata sellele, et lepingus on kehtestatud viis tööpäeva, mille jooksul peab vald MTÜ poolt saadetud aruanded läbi vaatama ja kinnitama, siis tegelikkuses on veninud see lausa viie nädalani. Enne, kui aruanded ei ole valla poolt kinnitatud, ei saa MTÜ ka neile arvet esitada. Selline suutmatus hakkab pärssima MTÜ tegevust, kuna nad jäävad teistele võlgu ja suhted teiste osapooltega (nt maja rendile andjaga) seetõttu jahenevad.