Toetuste eraldamine kui delegeerimine: Nissi vald ja MTÜ Nissi Trollid

Juhtumi kirjeldus põhineb intervjuudel Nissi valla ning MTÜ Nissi Trollid esindajatega. Intervjuud viidi läbi EMSL poolt jaanuar-veebruar 2011.

Lühikokkuvõte

Nissi valla koostöö MTÜ Nissi Trollidega lastele muusikalise huvihariduse osutamiseks algas 1999. aastal. Peale seda, kui vald loobus idees oma muusikakooli rajamisest, sõlmiti MTÜ Nissi Trollidega ühise tegutsemise leping, mis määratleb ära valla ruumide tasuta kasutamise aastani 2020 ja igakuiste kommunaalkulude hüvitamise valla poolt. Samuti sõlmitakse MTÜga igal aastal sihtotstarbeline tegevustoetuse leping. Vald on antud teenuse osutamisega väga rahul, samuti on koostööga rahul ka MTÜ: õppetegevus on laienenud, ruumid on välisrahade toel korda saanud, lapsevanemate tagasiside on positiivne. Peamine võti eduka partnerluse taga on olnud MTÜ rõhumine kvaliteedile (professionaalsed õpetajad) ning usalduslik õhkkond osapoolte vahel. Lähiajal ei plaanita ellu viia põhimõttelisi muudatusi, vald püüab säilitada iga-aastast toetust suurusjärgus 19 000 – 21 000 eurot.

Üldine taust

Avalike teenuste partnerlusena mõistetakse vallas eeskätt olukorda, kus vald ise ei paku vajalikku teenust ja ostab seda vabaühendustelt sisse. Sellest eristatakse koostööd kodanikuühendustele tegevustoetuste andmise näol, mida vallas esineb rohkem kui teenuste delegeerimist. Kõikide vabaühendustega on vald sõlminud raamlepingud ehk „Ühise tegutsemise lepingu“. Vallas on volikogu poolt vastu võetud määrus, mis kehtestab nõudmised korra aastas tegevustoetuste andmiseks vabaühendustele. Alates 2011. aastast on juurde tekkinud ka võimalus taotleda vallast suuremate projektide kirjutamiseks omafinantseeringu tasumise toetust. Toetustega kordasaadetav peab olema valla üldise strateegiaga kooskõlas ja olema valla inimeste heaks. Kolmas toetuste saamise variant on kaks korda aastas taotleda maksimaalselt 190 eurot ürituste vms läbiviimiseks.

Vallas jõutakse partnerluseni kodanikuühendustega läbi vajaduste. On olnud juhtumeid, kus initsiatiiv tuleb valla poolt ja siis nad otsivad tegija, kuid ka vastupidi. Näiteks MTÜ Nissi Trollid tuli ise valda ja pakkus oma idee välja. Teise juhtumi korral tuli valda lapsevanem, kellel oli puudega laps kodus. Lapse vajadused ei olnud munitsipaalkoolis rahuldatud ning ta vajas erikooli teenuseid. Lapsevanem koostöös vallaga kaalusid läbi erinevad variandid ja leidsid sobivaima lahenduse mõlemale poolele.

Kui tekib vajadus ja kohalikul tasandil ei ole pakkujat, siis otsib vald võimalikke partnereid lähipiirkonnast või vajadusel liiguvad järjest kaugemale. On olnud ka juhtumeid, kus valla vajaduse rahuldamiseks luuakse kodanikuühendus ning vald investeerib alguses sinna. Vabaühenduste eelisena näeb vald paindlikkust, kvaliteeti ning kulude kokkuhoidu. Vabaühenduste poolt osutatavad teenused on seni jäänud allapoole riigihangete piirmäära, mistõttu ei ole vabaühendusi kaasatud läbi riigihanke.

Üldine olukord vallas on hea, kuid näiteks sotsiaalteenuste valdkonnas on liiga vähe teenuse pakkujaid. Probleemseks on osutunud sihtgruppide väiksus ja inimeste logistiliselt kauge asustus.

Vallas käib koos juba üle 10 aasta kultuuriteemaline ümarlaud, kus kohtutakse 2-3 korda aastas ning tegeletakse vaba aja sisustamise planeerimisega, näiteks pannakse paika valla kultuurisündmuste kava jne. Selles komisjonis on esindaja nii valla, vabaühenduste, kultuurimaja, kiriku jne poolt. Antud võrgustiku algatajaks ja vedajaks on vallavalitsuse töötaja.

2010. aastal alustas kooskäimist ka vabaühenduste ümarlaud. Hetkel on see informatiivne ümarlaud, mis püüab kokku viia erinevaid osapooli, teavitab vajalikest õiguslikest protseduuridest ning mis kohtub üks kord kuus. Tulevikus soovib vald  lüüa lahku vabaühendused valdkonnapõhiselt, et saaks paremini erinevaid valdkondi arendada.

Leaderprogrammi raames käib koos Lääne-Harju koostöökogu, kus on kõikide valdade esindajad ning juhatud käib korra kuus koos. Juhatuses on valdade esindajad, eraettevõtluse esindajad ja vabaühenduste esindajad. See on koht, kus oleks edaspidi võimalik koostööna valdade vahel mõni vajadus ära lahendada.

Tulevikus näeb vald vajadust muutuste tekkeks inimeste hoiakutes – et nad oleksid julgemad ja aktiivsemad, et nad teaksid vabaühendustest rohkem (nii nende loomisest kui ka piirkonnas tegutsevatest) ning et nad julgeksid ise valla elus  kaasa lüüa. Kui oleks rohkem kodanikuühendusi, siis tekiks ka konkurents ja kvaliteetsema teenuse pakkumiseks pingutatakse rohkem.

Juhtumit iseloomustavad faktid

Nissi valla koostöö MTÜ Nissi Trollidega lastele muusikalise huvihariduse osutamiseks algas 1999. aastal. Esmalt sõlmiti MTÜ Nissi Trollidega ühise tegutsemise leping, mis määratleb ära valla ruumide tasuta kasutamise aastani 2020 ja igakuiste kommunaalkulude hüvitamise valla poolt. Samuti sõlmitakse MTÜga Nissi Trollid igal aastal sihtotstarbeline tegevustoetuse leping. Aastane toetuse summa jääb vahemikku 19 000 kuni 22 000 eurot. Tegevustoetust määratakse igal aastal eraldi otsusega, vastavalt sellele, kui palju on valla eelarves raha. Tegevustoetuse määramise aluseks on valla määrus, mille kohaselt saab tegevustoetust taotleda üks kord aastas. Lisaks sellele on vald MTÜle ka ühekordseid sihtotstarbelisi toetusi ning omafinantseeringuid erinevatesse projektidesse nt pillide soetamine jne. Tegevustoetuste ja kaasfinantseeringute puhul sõlmitakse vallas alati  sihtotstarbeline ühekordne leping. Kuna vallal on sõpruslinn Norras, kust annetati ka kogu esimene pillipark, siis on ka Norra partnerid toetanud näiteks küllasõitude hüvitamisega, õpetajate koolitamise jm.

Kaks aastat tagasi tehti ruumides PRIA rahadega kapitaalremont. Summaks oli ca 30 000 eurot ja vald maksis sellest omaosaluse 10%. Huvitegevuse õppemaksu on püütud hoida suhteliselt madalal tasemel, hetkel on see 19 eurot õpilase kohta kuus.

Partnerluse protsess

Valla kooli juures toimis aastast 1995 muusika huvialaring lastele, samuti tegutses varasemast ajast ka valla oma puhkpilliorkester. Tõnu Sal-Salleri eestvedamisel ning valla kaasabil loodi 1999. a. MTÜ Nissi Trollid, et pakkuda vallas lastele laiapõhjalisemat muusikalist huviharidust. MTÜ pakkus ise selle teenuse vallale ja määras ära ka kriteeriumid, mida teenuse pakkumiseks vaja on ning vald nõustus sellega.

Enne lepingu sõlmimist viis vald läbi analüüsi kulutuste osas, kas oleks mõistlik muusika huviharidust pakkuda ise (valla muusikakool) või delegeerida see vabaühendusele. Analüüsi käigus jõuti tõdemuseni, et otstarbekam oleks see teenus delegeerida. Eraldi riskianalüüsi tegemist ei ole peetud oluliseks, kuigi rahalistele riskidele on pööratud eraldi tähelepanu. Seda riski püütakse maandada nii, et leping sõlmitakse õppeaastaks, mitte aasta lõikes.

Kostöö valla ja MTÜ vahel on olnud usaldusväärne mõlema poole jaoks. Kui algusaastatel käis MTÜ looja pidevalt vallavolikogus selgitamas  selle teenuse vajalikkust, siis praeguseks hetkeks on muusikahariduse andmine ning MTÜ roll selles laialt aktsepteeritud. Koostöö rikastab paljuski kohalikku elu, kuna valla orkester käib kõikidel üritustel mängimas jne. Asjaajamise aluseks on peamiselt kirjalikud kokkulepped, mis vormistatakse aasta alguses. Igapäevane suhtlus toimub suuliselt. MTÜ esitab üks kord aastas tegevusaruande, millele baseerub ka järgmise aasta rahataotlus. Kaasnevad kulutused vaadatakse valla poolt läbi igal aastal, kui MTÜ esitab uue taotluse raha saamiseks. Vald peab hindamisel oluliseks, et MTÜ ise üritaks leida lisarahastust (nt kirjutama veel projekte jm) ning ei loodaks vaid valla rahakotile. See on MTÜ poolt ka aktsepteeritud nõudmine. Tagasisidet hangib vald ka läbi kontsertide ja lastevanemate. Vald rõhub tulenevalt koha väiksusest ka sotsiaalsele kontrollile.

Valla hinnangul ei nõua partnerluse administreerimine neilt väga palju tööaega.

Tulemuslikkus ja mõju

Vald on antud teenuse osutamisega väga rahul. Sellel, et nii väikeses vallas eksisteerib oma puhkpilli orkester ning laste muusikaring, on suur väärtus. Igapäevast partnerlust vallaga hindab suurepäraseks ka MTÜ, kuna kõik on laabunud kenasti ja probleeme pole olnud. Osapooled kinnitavad, et rahul on ka lapsevanemad.

Peamised faktorid, mis on tinginud senise edu on usaldusväärsus, professionaalsus ning hästi toimiv süsteem, mis annab kindlustunde mõlemale poolele. Kohe teenuse pakkumise algusest peale mõeldi ennekõike teenuse kvaliteedile – kõrgharidusega kvalifitseeritud õpetajate kaasamine on siiani olnud kõige tähtsam.

Partnerlus vallaga ei ole MTÜ iseseisvusele mõju avaldanud. Samuti  ei ole pidanud MTÜ tegelema oma algsest missioonist eraldiseisvate tegevustega.  MTÜ loodi, et pakkuda lastele kvaliteetset muusikaharidust ja nii on see ka toiminud.

Lähiajal ei plaanita selle teenuse osas midagi muuta, kuna igal aastal on olnud pidev areng: näiteks õppetegevus laienes, ruumid on saanud korda jne. Kui oleks vallal võimalus, siis eraldaks veel rohkem raha, et saaks osta uusi pille ja palgata rohkem õpetajaid, et tegevus oleks mitmekesisem. See annaks võimaluse lastega individuaalsemalt tegeleda. MTÜl endal on hetkel käsil mitmed projektitaotlused.