Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Aasta alguses andsime esimest korda välja Kvartaliaruande eri tunnustuse ehk tõstsime esile vabaühendusi, kes on teinud oma valdkonnas mõjukat huvikaitset. Teiste hulgas pälvis tunnustuse Heateo SA haridusjuhi kompetentsimudeli loomise eest, mis laiendas Heateo rolli hariduspoliitikas kaasarääkijana. Rääkisime Heateo haridusfondi juhi Kadri Väljastega haridusjuhi kompetentsimudeli loomisest ja mõjust.
Mis on Heateo Haridusfond?
Heateo Haridusfond on filantroopiafond, mille eesmärk on lahendada Eesti hariduse suurimaid murekohti. Fondi asutasid 2018. aastal Martin Villig ja Taavet Hinrikus, kes pöördusid Heateo Sihtasutuse poole palvega fondi eest vedada. Tänaseks on Heateo Haridusfondil ligi 50 toetajat – nii ettevõtjaid kui ettevõtteid – ning haridusse on fondi kaudu jõudnud ligikaudu 3 miljonit eurot.
Kuidas sündis idee haridusjuhi kompetentsimudeli loomiseks? Millist probleemi te selle abil lahendada soovisite?
Koolijuhtimise kvaliteet on olnud üks fondi fookusteemasid alates selle loomisest. Kui fondi käivitades oli idee, et toetame erinevaid algatusi, siis koolijuhtimise valdkonnas nägime peagi, et tuleb ise asuda ka käivitaja rolli, kuna üleriigilise mõjuga algatusi oli vähe. Selleks ajaks, kui meie poole pöördus Eesti Koolijuhtide Ühendus, olime ise juba 2-3 aastat käivitajana tegutsenud. Loodud oli Haridusjuhtide praktikaprogramm koostöös Tallinna Haridusameti ja Fontesega ning pakutud tuge kohalikele omavalitsustele koolijuhtide värbamisel. Samuti on Heateo Sihtasutus haridusvaldkonnas ka varem erinevaid algatusi käivitanud, näiteks üks Heateo asutatud algatus on Noored Kooli.
Koolijuhtide mure seisnes selles, et neil puudus selge karjäärimudel ning kompetentsimudel vajas uuendamist. Pöördusime ühiselt Haridus- ja Teadusministeeriumi poole ning saime heakskiidu haridusjuhi kompetentsi- ja karjäärimudeli loomiseks. Selleks, et tuua haridusvaldkonda parimaid juhtimisalaseid teadmisi, valisime mudelit looma talendijuhtimise büroo Fontese, kellel on pikaajaline kogemus erinevate sektorite juhtide arengu toetamisel ning kompetentsimudelite loomisel.
Eesmärk oli kahekordne: tugevdada koolijuhtimise kvaliteeti, et koolides valitseks toetav töökeskkond ning õpilaste areng oleks tagatud, ja samas toetada juhtide professionaalset arengut ning tagada, et koolipidajate pakutav tugi oleks ühtlasem. Tugev koolijuht on võtmetähtsusega nüüdisaegse õpikäsituse rakendamisel. See eeldab juhilt väga head muutuste juhtimise võimekust. Samas on enamik juhte õpetajataustaga ja nende juhtimisoskuste arengut pole piisavalt toetatud.
Kui kaua mudeli loomise protsess aega võttis?
Kaks aastat. Algne lootus oli, et läheb kiiremini, kuid lõppkokkuvõttes oli tegemist väga laia kaasamisprotsessiga, kust võttis osa ligi 30 hariduseksperti Eestist ja välismaalt ning ligi 40 üld-, kutse- ja alushariduse juhti. Protsessi tulemusel sai välja töötatud haridusjuhi karjäärimudel, uuendatud kompetentsimudel ning loodud ettepanekud mudeli rakendamiseks.
Millised olid suurimad väljakutsed ja õppetunnid teekonnal rahastajast sisuliseks partneriks hariduspoliitika kujundamises?
Siin on kaks vaadet – fondi toetajate ehk rahastajate vaade ja tiimi vaade. Tiimis on alati haridusvaldkonna taustaga inimesed olnud. Rahastajad on küll hoopis teisest sektorist, kuid end hariduse väljakutsetega hästi kurssi viinud ja tugeva probleemitunnetusega. Võibolla nende vaates on väljakutse see, et hariduses võtavad asjad päris kaua aega. See nõuab väga palju kannatlikkust – panustad küll, aga tegelikke muutusi näed alles mitme aasta pärast.
Tiimi jaoks oli õppetund, et vastutus tuleb selgelt ära määratleda. Ainuüksi probleemile viitamisest ei piisa, kui keegi lahendust ei paku. Meie lähenemine on algusest peale olnud see, et me ei lähe ainult probleeme tutvustama, vaid üritame kohe lahendusega välja minna, ükskõik, kas see on meie toetatud algatus, kes mingit lahendust pakub, või Haridusfondi enda käivitatud algatus.
Millal kompetentsimudel valmis sai?
2023. mais andsime selle ametlikult Haridus- ja Teadusministeeriumile üle.
Kuidas tagasiside on, kas mudelit kasutatakse ja mis mõju juba praeguseks näha on?
Kui alustada sellest mõju otsast, siis sellest on natukene vara rääkida, sest nagu öeldud, hariduses võtavad asjad aega. Kui mõelda meie haridusjuhtide praktikaprogrammi kogemusele, siis suuremate muutuste nägemine võtab tavaliselt 2-3 aastat.
Praegu saan rääkida sellest, kui palju seda mudelit teatakse ja kasutatakse, neid andmeid oleme kogunud Eesti Koolijuhtide Ühenduse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu abiga. Teame, et teadlikkus on umbes 70% ja kasutanud on veidi alla poole haridusjuhtidest. Kui need andmed kätte saime, siis olime hästi skeptilised, et ei tea, kas saab ikka nii hästi olla, aga oleme korduvalt uurinud ja tulemused on samad.
Lisaks viisime eelmisel aastal läbi ühe pilootprojekti, toetasime mudeli rakendamist neljas omavalitsuses ja hindasime mudeli abil kümmet koolijuhti, koostasime neile arenguplaani ja toetasime nende arengut. Pilootprojektis osalenud koolijuhid ja koolipidajaid tõid välja, et nende jaoks ongi väärtus enda kompetentside läbi mõtestamine, samuti loob koolipidaja tagasiside saamine väga suurt väärtust ja paneb rohkem enda arengust mõtlema. Väga hinnati ka seda, kui koolijuht saab enda kõrvale välise eksperdi, kes aitab tal oma arengut pikendada ja annab tagasisidet. Üks probleem, mis tuli mudelit luues välja, oli see, et juhid tunnevad ennast väga üksi, neil ei ole sageli koolipidaja poolt seda partnerit, kes seaks neile selged eesmärgid või toetaks nende arengut.
Mida soovitad teistele, kes mõtlevad midagi taolist suurt ette võtta?
Ma arvan, et kõige olulisem märksõna on koostöö. Tegelikult on väga palju algatusi, kes lahendavad samu probleeme. Lahendused on natuke erinevad, aga tegelikult need probleemid on samad, mille nimel nad töötavad. Kui tundub, et enda hääl ei kosta piisavalt kaugele, tuleb leida liitlased, kes töötavad sama eesmärgi nimel, ja otsida võimalusi, kuidas koos veelgi mõjusamalt tegutseda.
