Aasta loomateod: märg kassipoeg ja karusloomafarmide mittekeeld

Eesti Loomakaitse Seltsi poolt korraldatud internetihääletusel valiti 2016. aasta kõige loomasõbralikumaks avalikku tähelepanu pälvinud teoks Marko Männiste poolt abitu kassipoja päästmine Tallinnas Jõe tänaval paduvihma tõttu tekkinud veeuputusest. Aasta kõige loomavaenulikumaks teoks hindasid hääletajad Maaelu- ja Keskkonnaministeeriumi otsuse karusloomafarmide tegevust Eestis mitte keelustada.

Kõige loomasõbralikumaks teoks valitud kassipoja päästmine uppumissurmast leidis aset 10. juulil, mil Tallinna kesklinna tabas tugev vihmasadu ning sadevesi tekitas uputuse. Marko Männiste oli parajasti vennaga koju sõitmas, kui märkas Jõe tänaval vihma kätte jäänud läbimärga kassipoega, kes püüdis veemassiivi eest varju leida. Männiste jooksis autost välja, tõi külmast ja ehmatusest väriseva kassipoja ära ning viis ta koju, kus hoolitses tema eest. Päästetud kassipoeg sai vihmale viitava nime – Tilk. Kuna noormees kassipoega endale jätta ei saanud, võttis ta ühendust loomakaitseorganisatsiooniga, kes abiga õnnesärgis sündinud leidlapsele kiiresti kodu leiti.

Kõige loomavaenulikumaks teoks hääletatud Maaelu- ja Keskkonnaministeeriumi otsus karusloomafarmide tegevust Eestis mitte keelustada avalikustati 2016. aasta sügisel. Vaatamata sellele, et nii Eesti loomade eestkosteorganisatsioon Loomus, loomaõiguslusorganisatsioon PETA kui ka Eesti moeloojad olid tänavu varasemalt nõudnud riigikogu maaelukomisjonilt karusloomakasvatuse keelamist, oli Keskkonnaministeeriumi seisukoht, et karusloomade kasvatamisel probleemsed kohad on eelkõige võõrliikide loodusesse pääsemine ja karusloomakasvanduste nõuetekohane sõnnikumajandus, kuid ministeeriumi hinnangul on see olukord viimastel aastatel paranenud. Ka Maaeluministeerium oli seisukohal, et juhul kui on täidetud loomade pidamise ning loomade surmamise nõuded, võivad karusloomakasvatused edasi tegutseda.  

Tänavu oktoobris jõudsidki ministeeriumid ühisele seisukohale, et karusloomafarmide tegevus peaks jätkuma ning vastav ettepanek edastati ka valitsusele. Karusloomakasvatused on aga loomade suhtes julm äri: vangistuses hoitavad karusloomafarmide loomad sünnivad kevadel ning eraldatakse oma emadest väga varakult. Loomade tapmine toimub farmides enamasti novembrikuus. Sõltuvalt loomaliigist kasutatakse karusloomafarmides erinevaid tapmismeetodeid: rebaste puhul kasutatakse tapmiseks elektrišokki suhu ja pärakusse, minkide puhul gaasitamist ning tšintšiljadel kaela murdmist.

Aasta kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo konkurssi korraldab Eesti Loomakaitse Selts juba 16. aastat järjest. 2015. aasta kõige loomasõbralikumaks avalikuks teoks valisid hääletajad koer Maximuse päästmise politsei ja Varjupaikade MTÜ poolt. Aasta kõige loomavaenulikuma teona kogus enim hääli Rando Randma poolt toime pandud loomade piinamised ja tapmised.

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aastast tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ja loomade väärkohtlemise ennetamine. 

Lisainfo:
Mariann Prooses
Kommunikatsioonijuht
Eesti Loomakaitse Selts
+372 5694 5773
mariann.prooses@loomakaitse.ee

• EMSLi liige
• Uudis