Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Mitu aastat on Vabaühenduste Liit aasta tegijate tunnustamisel pärjanud ettevõtteid, kes on olnud ühiskondliku mõtteviisi poolest teenäitajaiks. MARIA LAANJÄRV palus tunnustatutel hinnata, kuidas Eesti ettevõtetel vastutustundlikkusega läheb, ning anda nippe, kuidas teised neist eeskuju võtta saaks.
Telliskivi Loomelinnak
Küsimustele vastas tegevjuht JAANUS JUSS.
Kui ühiskondlikult vastutustundlik on Eesti ettevõtlus? Kuidas veenda ettevõtjaid vastutustundlikum olema?
Andku tubli vähemus mulle andeks, aga keskmiselt pean ettevõtete vastutustundlikkust niruks. Jah, pealtnäha ollakse teadlikud teema olulisusest. Paljud on sõnastanud oma väärtused ning edastanud need kommunikatsiooni- ja turundusosakondadele. Kuid järgnenud tegevused on paljuski näilised, sõnastatud väärtusi sisuliselt omaks võtmata ja ettevõttes sisulisi muudatusi ellu viimata, kuna need on ebamugavad.
Ettevõtted muutuvad vastutustundlikumaks omaniku ja juhtkonna sisemise veendumuse, klientide teadlikkuse, nõudlikkuse, ostujõu kasvu ja tajutud ühiskondliku surve mõjul. Osalt on mõistetav, et nii-öelda pehmetel teemadel valutatakse rohkem südant Maslow’ püramiidi ülemistel korrustel. Ent kui see nii jääb, on tegemist probleemiga.
Mõned aastad tagasi kirjutati vastutustundlikust ettevõtlusest palju ja tundus, et ajad on muutumas. Ent teema läks moest ja ettevõtted nägid, et piisab sõnadest või väga pindmistest tegudest, mis äritegevuse ülesehitust sisuliselt ei reformi.
Avaliku ootuse blufist nähti läbi. Suur osa elanikest ostab endiselt hinna järgi ning peab ühiskondlikku ja keskkondlikku hoolivust liigseks luksuseks. Vastutustundlikel ettevõtetel on oma nišiklient olemas, ent kogu tarbijaskonna seas lahustub see ära. Abi pole ka sellest, et vastutustundlikku äriajamist või tarbimist raamistatakse edukalt hipsterite, pehmode või Brüsseli ees koogutajate totra kiiksuna.
Progress kulgeb vahel sinka-vonka trajektooril. Seepärast usun siiski, et jää liigub. Et iga aastaga ellu ja ärisse astuvate noorte põlvkondade survel süveneb mõtteviis: sotsiaalne vastutus ei ole turunduskulu, vaid investeering, mis kajastub lõpuks ka kasumiaruandes. See võtab lihtsalt aega.
Kuidas said Telliskivi Loomelinnaku algusaegadel paika vastutustundlikkuse põhimõtted, et toetate eri algatusi, korraldate oma üritusi keskkonnasõbralikkust silmas pidades ja arvestate linnaku mõjuga kogukonnale ja linnaosale laiemalt?
Me ei ole neid väärtusi või põhimõtteid deklaratiivselt või poeetiliselt kirja pannud. Püüan ka vältida fraasi “sotsiaane vastutus”, et mitte libastuda laiska, trafaretsesse mõtlemisse, kus “päris äri” on midagi fikseeritut ning vastutus piirdub ühekordse žestiga, mis justkui karmaindulgentsi ostab, à la “trükime paberi mõlemale poolele” või “osaleme ettevõttena Teeme Ära koristuskampaanias”. See kõlab nüüd kole suureliselt, aga Loomelinnakus on vastutustunne osa meie moraalsest kompassist ja ühiskondlikust rollist. Need on omakorda osa meie ärilisest tegevusest.
Ei piisa, kui igapäevastes äriotsustes püütakse vähendada pelgalt äritegevuse negatiivseid mõjusid. Loomelinnak on võtnud ühiskonnas seisukoha ja aktiivse rolli. Kõik otsused peegeldavad meile inimestena olulisi väärtusi. Püüame olla aktiivsed osalised sellise Kalamaja, Tallinna ja Eesti kujundamises, millist oma lastele jätta tahame, füüsilisest ruumist mõtlemise ja käitumiseni.
Oleme otsustanud olla suunanäitajad ka siis, kui need puudutavad raskeid teemasid. Oleme oma hoiakutes kompromissitud, läbipaistvad ja avatud ega peida ennast juriidilise keha kaitsva membraani taha.
Millisena näed oma valdkonna tulevikku, kas liigume pigem jätkusuutlikuma ettevõtluse poole või mitte?
Kindlasti liigume jätkusuutlikuma ettevõtluse poole. Sellega püütakse tegeleda. Lihtsamad teemad, mille puhul ühiskonnas on võimalikku opositsiooni vähem, leiavad juba kajastust.
Nn ühiskonda lõhestavad teemad on veel enamasti puutumata, kuid tänapäeva connected customer’i ajastul ei saa lõputult hallis alas püsida. Tuleb võtta seisukoht, vahel ka siis, kui see lühikeses perspektiivis jamasid kaela toob. Kui oled otsustanud, milline on möödapääsmatu tulevik, on ka vahepealseid üleminekuraskusi lihtsam alla neelata.
Rimi Eesti
Küsimustele vastas kommunikatsioonijuht KATRIN BATS.
Kui ühiskondlikult vastutustundlik on Eesti ettevõtlus? Kuidas veenda ettevõtjaid vastutustundlikum olema?
Ma arvan, et ei saa öelda, et Eesti ettevõtlus oleks praegu teadlikult väga vastutustundlik. Küll aga näen ma ettevõtjate soovi olla üha vastutustundlikum. Ilmselt on see paljudele oluline seetõttu, et tegemist on trendika teemaga. Sageli tehakse nii-öelda rohepesu ehk teostatakse projekte, mis aitavad mainet parandada, aga sisulist tööd tehakse tunduvalt vähem. Õnneks on ka väga häid ja huvitavaid näiteid, kelle tegemistest oleks kõigil palju õppida.
Rootsis on tehtud uuringuid, kui palju ettevõtted räägivad vastutustundlik olemisest ja kui palju nad tegelikult nii toimivad. Isegi Skandinaavias, kus vastutustundlik ettevõtlus on tunduvalt enam hinnas, kohtab ikka veel seda, et räägitakse rohkem, kui teha jõutakse või tahetakse.
Kui mõni suurettevõte tahab muuta oma tegevust vastutustundlikumaks, siis millest soovitate alustada, kuidas selle suunas liikuda?
Esmalt tuleks peeglisse vaadata: küsida, mis on minu põhitegevused, mida ma saaks parendada. Näiteks jaekaupmehena võtsime ette vastutustundliku alkoholimüügi, samuti oleme aastaid propageerinud tervislikku toitumist, tegelenud liigse kilekottide tarbimise vähendamisega ning kaasa löönud toidu raiskamise teemalistes kampaaniates. Sinna juurde veel sellised lihtsad sammud nagu sõidetud kilomeetrite arvu vähendamine, tellimissüsteemi parendamine, et võimalikult vähe toitu läheks raisku, koostöö Toidupangaga, kelle kaudu saaksime mahakantavat toitu realiseerida.
Kõige selle juures on väga oluline roll meie töötajatel. See tähendab, et ükski neist ülalmainitud projektidest ei õnnestuks, kui meil poleks oma töötajate toetust. Mis sina sellest arvad? Kuidas sina seda parandaksid? Selliseid lihtsaid küsimusi esitasime Rimis oma töötajatele enne, kui võtsime luubi alla alaealiste alkoholi kättesaadavuse Eesti kauplustest. Pole ju vaja tõestada, et kaasamine paneb kaasa mõtlema ja koos teostajatega välja mõeldud lahendused õnnestuvad alati paremini. Ülevalt alla käskude jagamine on nii üheksakümnendad.
Väga suurt uhkust tunneme selle üle, et oleme palju panustanud ka oma töötajate heaolusse. Meie ligi kolme tuhande pealise töötajaskonna rahulolu on meile väga oluline. Ma ei liialda, kui ütlen, et tänu meie toetusele näeb Rimi kauplustes, müügisaalides ja kassades hulgaliselt vähenenud töövõimega inimesi. Selle võimaldamine ja ka sellest kõva häälega rääkimine on kujundanud mõne aastaga uue normaalsuse. Kliendid on harjunud ning üha enam vähenenud töövõimega inimesi siseneb tööturule.
Oleme tänaseks ligi kümmekond aastat vastutustundliku ettevõtlusega aktiivselt tegelenud. Mõistagi pole see aeg möödunud väljakutseteta. Tunnen siirast rõõmu, kui mõni Rimi töötaja pöördub minu poole ideega, mis kannab just keskkonnasäästu või tervise parandamise eesmärki. Võin liialdamata öelda, et paljude meie ettevõtte töötajate üheks väärtuseks on juba vastutustundlik ellusuhtumine. Sealjuures tuleb muidugi tõdeda, et küllap tuleb meilgi ette veel libastumisi ning eksimusi – kellel neid ei tuleks.
Millisena näete kaubandusvaldkonna tulevikku, kas liigume pigem jätkusuutlikuma tootmise ja tarbimise poole või mitte?
Üha sagedamini satub meile tööintervjuule noori, kes ütlevad, et tahavad töötada just meie juures, sest neile meeldib see, kuidas me toimime. Põhimõttekindel ja tööeetikast lugupidav tulevane põlvkond ei lähtu töö otsimisel vaid sellest, kui palju keegi palka maksab. Mõistagi on ka töötasu jätkuvalt oluline, ent võrdsete võimaluste korral tulevad mängu ka muud näitajad, mis valiku ühe või teise tööandja kasuks kallutavad. Selle koha pealt ütlebki minu kogemus ja kõhutunne, et tagajärgedele mõtlemata vaid kasumile orienteeritud ettevõtted on ühel hetkel fakti ees, et nende värvatavate valik on kaunis kesine.
Mitte vähem tähtis pole vastutustundlikule ettevõtjale ka see, et oma tegevusi hoolikalt üle vaadates ja keskkonnasäästlikke lahendusi otsides toob see pikas perspektiivis ka rahalist kasu. Mida enam läbimõeldud on meie tegevused, seda väiksem on meie keskkondlik jalajälg ning väiksemad kokkuvõttes ka kulud. Tõsi, see võib võtta aega, aga enamik ettevõtjaid ju ei alustagi äritegevusega vaid lühiajalist perspektiivi silmas pidades.
Lõpuks, vastutustundlik äritegevus on minu hinnangul iga ettevõtja kohustus. Nii nagu lapsevanematena kanname hoolt, et meie lapsed kasvaks tublideks. Meil on teatud hulk väärtusi, mida eeldame, et meie lapsed kindlasti omandaks. Me ju tahame olla nende üle uhked! Nii peaks ka ettevõtja mõtlema, millise jälje tema äritegevus jätab. Kas ta saab kindlalt öelda, et tal ei ole häbi tulevastele põlvkondadele otsa vaadata? Pealegi, puhta südametunnistusega tundub kasum ka poole suurem.
Reet Aus
Kui ühiskondlikult vastutustundlik on Eesti ettevõtlus? Kuidas veenda ettevõtjaid vastutustundlikum olema?
Oleneb, kellega võrrelda. Põhjamaadega võrreldes on teadlikkus madalam, Aasia poole vaadates kõrgem.
Kas oli raske alustada vastutustundliku äritegevusega? Kas ühiskonna ja keskkonna huvid on sündinud suurematest kasumitest loobuma või aitab vastutustundlikkus brändi levikule kaasa?
Algus oli raske. Aastal 2002 ei olnud keskkonnateemad veel niivõrd tähelepanu keskmes. Viimased paar aastat on tehtud töö ja endale kindlaksjäämine hakanud ära tasuma. Meie sõnum on selge, tootmine läbipaistev ja inimesed hakkavad vaikselt seda väärtustama. Arvan, et veel mõned aastad ja vastutustundlikkus äris on norm.
Millisena näed rõivatootmise valdkonna tulevikku, kas liigume pigem jätkusuutlikuma ettevõtluse poole või mitte?
Ega meil muud võimalust ei ole. Need, kes tööstust seestpoolt näevad, teavad, et variante pole. Jätkusuutlikkus ei ole mingi mööduv trend, vaid uue olukorraga kohanemine. Mida kiiremini see toimub, seda kergem saab olema üleminek.
Aasta ettevõtja 2013: Reet Aus.
Moekunstnik Reet Aus on hea näide sellest, kuidas on võimalik teha seda, mis meeldib, olla samas sotsiaalselt vastutustundlik ning lisaks oma tõekspidamisi ja väärtusi ka laiemalt levitada. Oma tegemistega rahvusvaheliselt tuntud moelooja on vastutustundliku tarbimise jutlustajana andnud tugeva panuse kodanikuühiskonna arengusse.
Aasta ettevõte 2014: Telliskivi loomelinnak
Telliskivi loomelinnak ei ole lihtsalt kontori- ja muude pindade ühisnimetaja. Telliskivi Maja OÜ on hooliv peremees, kes kasutab oma asukate aju- ja muud potentsiaali linnaku arendamisel, luues sellega sotsiaalset ruumi ja kogukonnatunnet.
Aasta ettevõte 2017: Rimi Eesti Food AS
Rimi Eesti on aastaid silma paistnud vastutustundliku ettevõttena, kes edendab tervislikke ja säästvaid eluviise, olgu tegu siis tasakaalus toitumise, pakendite, taastuvenergia või kodumaise talutoiduga. Eriliselt on Rimi silma paistnud osalise töövõimega personali kaasamisel ning oma teenindajate ja klientide harimisega alkoholi ostmise ja tarbimise teemadel nii täiskasvanute kui iseäranis noorte seas.
Ilmus Hea Kodaniku ärisektori ja vabakonna koostöö teemalises suvenumbris.
