Arengukoostöö Ümarlaud: Naiste õiguste eest tuleb seista kogu maailmas

Täna tähistatakse rahvusvahelist naistepäeva. Sel aastal pööratakse erilist tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele kogu maailmas.

Arengukoostöö Ümarlaua juhi Sigrid Solniku sõnul võiks 8. märtsil naisi nende olemasolu eest tänamise asemel rääkida hoopis naiste olukorra parandamisest. “Selle asemel, et tegeleda naistepäeval muuhulgas ka lapstööjõu abil korjatud kakaost tehtud šokolaadi laiali jagamisega, võiks mõelda, kuidas teha nii, et meil ja mujal oleks meestel ja naistel ühiskonnas võrdsel määral võimalusi ja kohustusi. Kuigi võib öelda, et olukord on üle aastate paranenud, tähendab naisena sündimine enamuses maailma kohtades ikkagi kehvemalt positsioonilt alustamist.”

Eestis puudutavad suuremat kära tekitavad sooteemad eelkõige palgalõhet või seda, miks naised ei saa ega taha olla juhipositsioonil, viimasel ajal on esile tõusnud ka tüdrukute ja poiste erinev kohtlemine haridussüsteemis. Kuigi Eestis on väljakutseid piisavalt, tuleb nentida, et meie siin oleme pigem privilegeeritud. Paljudes arenguriikides on olukord ikkagi selline, et sünnitamine on reaalne surmaoht, naiste ümberlõikamine elukvaliteeti halvendav reaalsus, koduvägivald on enamusele igapäevane, läänelike mugavusteta majapidamine on 100% naiste õlgadel ning soovitud hariduse omandamine pigem unistus kui tegelikkus.

Naiste kõrgem haridustase, suurem tööhõive ning suurem sõnaõigus kodus ja ühiskonnas on aga otseselt seotud nii perekonna heaolu suurenemise kui ühiskonna arenguga. Statistika näitab, et kui naised lähevad kodus toimetamise asemel tööle, majandus kasvab. Mida rohkem saavad naised haridust, seda väiksem on laste suremus, seda vähem lapsi ta saab ning seda rohkem saavad tema lapsed tulevikus koolis käia. Kui naistel on suurem kontroll perekonna rahaasjade üle, kasutatakse raha suurema tõenäosusega laste tuleviku kindlustamiseks ning heaolu parandamiseks. Olukord, kus naistel on meestega võrdsed õigused ja võimalused juba lapsest peale, oleks esimeseks ja loogiliseks sammuks mitmete arenguriikide probleemide lahendamisel. Ega ilmaasjata ole koolis käivad tüdrukud paljudele terroristlikele liikumistele pinnuks silmas.  

Naiste õigused, naiste võimustamine ja sooline võrdõiguslikkus on ka Eesti välispoliitika üks peamisi inimõigusalaseid prioriteete. Tegemist on ka arengukoostöö ühe prioriteetse valdkonnaga, seega oluline osa Eesti arengukoostöö rahastusest läheb just naiste ja laste olukorra parandamiseks.

Arengukoostöö Ümarlaud on avalikes huvides tegutsev 31 arengukoostöö ja maailmahariduse valdkonna kodanikuühendust esindav organisatsioon.

Lisainfo:
Sigrid Solnik
Arengukoostöö Ümarlaud
+372 523 4104
sigrid@terveilm.ee

• Arengukoostöö
• EMSLi liige
• Uudis