Arengukoostöö Ümarlaud töötab üleilmse kestliku arengu nimel
Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Arengukoostöö Ümarlaud seisab hea nende eest, kellel nii hästi ei lähe kui meil, asugu nad me piiridest kuitahes kaugel. Kuidas ülla eesmärgi täitmisega läheb, kirjutas juhataja Sigrid Solnik.
Millal ühing loodi?
Arengukoostöö Ümarlaud kutsuti esimest korda kokku 2002. aastal, et anda välisministeeriumile edasi Eesti kodanikuühenduste seisukohad arengukoostöö poliitika aluspõhimõtete formuleerimiseks. Iseseisvaks mittetulundusühinguks sai AKÜ 2007. aastal.
Miks loodi?
Arengukoostööga tegelevate või sellest huvituvate ühenduste võrgustikku oli vaja omavaheliseks infovahetuseks, toona väga vähe tuntud arengukoostöö ühiseks mõtestamiseks ning selle kohta info levitamiseks. Ja muidugi ka huvikaitsetööks, vabaühenduste hääle välisministeeriumile edasiandjaks.
Kust te toimetamiseks raha saate?
AKÜ rattad paneb veerema välisministeeriumilt saadav tegevustoetus, praegust huvikaitsetööd rahastame Euroopa Komisjoni projektitoetustega. Läbi aegade on AKÜ toimetamisi Euroopa Komisjoni kõrval rahastanud Avatud Eesti Fond ja KÜSK, projektirahadega on toetanud ka välisministeerium.
Põnevaim ettevõtmine, mis hetkel käsil?
Meil on kolm põnevat asja, mis omakorda tähistavad ka AKÜ tegevuses kolme uut suunda.
Esiteks, töötame selle nimel, et Eestis oleks tegus kestliku arengu heaks tegutsev koalitsioon. Tahame kokku võtta kestlikku arengut väärtustavad ja selle nimel tegutseda soovivad ühendused ja asutused kõikidest sektoritest üle Eesti. Soovime koos mõelda ja astuda selles suunas, et kestlik areng oleks Eestis prioriteet nii riigi kui ka meie kõigi jaoks. Globaalne kestlik areng algab kodust ja saab tegelikkuseks ainult ühiselt tegutsedes.
Teiseks, tegeleme sellise algatusega nagu “Väikesed kogukonnad suure maailma sees”. Tahame tulla oma mullist välja ja õppida kestlikkuse teemat nägema hoopis teiste silmadega, olgu selleks siis Ida-Viru, Võrumaa või Pärnu silmad. Loodame, et esimesed kontaktid viivad ühel päeval veel ägedamate kohalike algatuseni.
Kolmanda põneva asjana korraldame säästliku eluviisi töötubasid. Facebookis inimeste veendumusi ega käitumist ei muuda. Silmast silma kokkusaamine on juba viinud uute toredate mõteteni!
Mida on teistel vabaühendustel teilt õppida?
Valdkonnaülene suhtlus, pealehakkamine ja see, et vahet pole, millega vabaühendus tegeleb – alati saab püüelda veel kestlikumate praktikate poole.
Kus on teil endal arenguruumi?
Arenguruumi on alati ja kõiges. Meeskond tõi välja järgmised arengukohad: suhtlus ja koostöö erasektoriga, nähtavus laiade masside seas ja poliitiline kommunikatsioon. Töö käib!
Kui teile antaks üheks aastaks kolm miljonit eurot ja mitte ühtki tingimust selle kasutamisel, siis mida teeksite?
Kuna sellele küsimusele vastasid AKÜ-s mitu inimest, on tulemus mitmepalgeline. Kolm miljonit saaks investeerida sinna, kust tulevad järgmised kolm miljonit. Ehk siis tegeleks ühenduse finantsvõimekuse tõstmisega. Selle summa eest saaks juba mõelda, kas vaadata kinnisvaraarenduse poole, tegeleda aktsiatega, keskenduda uute koostööpartnerite leidmisele või mõelda hoopis mõnele muule ja ehk innovaatilisemalegi võimalusele.
Kolm miljonit eurot lubaks ka suure hüppe teavituses arengukoostöö ja kestliku arengu teemade promomiseks – nii et meie sõnumeid tuleks uksest ja aknast. Saaks luua platvormi, kus töötada välja jätkusuutlikke algatusi globaalse kestliku arengu edendamiseks – töötavaid ja isemajandavaid ideesid pole kunagi liiga palju. Või saaks teha arengukoostööd, näiteks osta maailma eri kohtades maad ja anda see põlisrahvaste kasutusse – nemad majandavad oma maad oluliselt kestlikumalt kui meie. Kui kellelgi on üle kolm miljonit eurot või muid näpunäiteid, siis palun kirjutage sigrid@terveilm.ee.
