Viimased artiklid:
Viimased uudised:
Laupäeval, 13. augustil kella 11.30-13 arutleme osaluskultuuri alal selle üle, mis õieti toimub Eesti annetaja peas. Ahjusoojad andmed 2015. aasta kohta pakuvad nii mõnegi rõõmustava fakti, ent kas asjad meie heategevuses liiguvad ikka õiges suunas?
Päris ammendavat vastust lihtsale küsimusele – kui palju Eestis heategevuseks annetatakse? – pole võimalik saada. Enamik meie heategevusorganisatsioonidest kuulub tulumaksusoodustusega vabaühenduste nimekirja (see tähendab, et neile tehtud annetused saab oma maksustatavast tulust maha arvata) ning esialgsetel andmetel annetati 2015. aastal sellesse nimekirja kuuluvale 1188 organisatsioonile kokku 31,4 miljonit eurot. See on Eesti kõigi aegade rekord, pea 20% rohkem kui 2014. aasta 26,5 miljonit eurot. Samas, aastatel 2013–14 vähenes annetuste summa 11%, mis näitab, et kõikumised võivad aastati olla suured.
Annetajate tegelik panus on kindlasti suurem, sest ametlikus statistikas ei kajastu ühelt üksikisikult teisele tehtud annetused – näiteks kui raskelt haige inimese ravi toetuseks kantakse raha otse tema pangakontole. Samas näitab andmete pisteline kontroll, et mõni vabaühendus deklareerib annetusena ka riigi- või kohaliku omavalitsuse toetust, mida tegelikult heategevuseks lugeda ei saa.
Edukaim annetuse koguja on meil juba aastaid olnud SOS Lasteküla Eesti ühing, kellele 2015 annetati ligi 1,8 miljonit eurot. Kümnest suurimast annetuse saajast seitse on kogudused ja religioosse taustaga Päästearmee, lisaks mahuvad esikümnesse veel vähiravifond Kingitud Elu ja Tartu Ülikooli Sihtasutus.
Lõviosa annetuste saajatest peab läbi ajama siiski nappide summadega. 73% annetustest jaguneb 11% organisatsioonide vahel, kes koguvad aastas vähemalt 50 000 eurot, samas kui 2/3 annetuste saajatest saab aastas annaetajatelt alla 10 000 ja veerand vähem kui 1000 eurot.
Ligi 40% annetustest tehakse anonüümselt, näiteks heategevustelefonide ja korjanduskastide kaudu, või pärineb välismaalt. Ülejäänu jaguneb pea võrdselt ligi 2700 Eesti ettevõtte ja 65 000 üksikisiku vahel. Kui annetavate ettevõtete arv on meil viie aastaga kasvanud 32% ja nende annetatud summa 21%, siis üksikisikutest annetajate arv sama ajaga 64% ja annetatud summa 60%.
Suurim üksikisiku annetus 2015. aastal oli 105 103 eurot, juriidilise isikul 345 999 eurot.
Annetuste kogusumma ja annetajate arvu kasv tuleb peamiselt väikeannetajate lisandumisest. Füüsilise isiku tuludeklaratsioonide statistika võimaldab välja tuua, et “keskmine” Eesti annetaja andis 2015. aastal heategevuseks 129 eurot ning see näitaja on kolmel viimasel aastal aina vähenenud (2013 – 168 eurot, 2014 – 146 eurot). Piirkonniti annetasid keskmiselt enim Tallinna (168 eurot) ja vähim Jõgevamaa elanikud (99 eurot). Annetused kasvavad aeglasemalt kui inimeste tulud, keskmiselt andis Eesti annetaja heategevuseks alla 1% oma sissetulekutest.
Rahvusvahelises võrdluses on Eesti inimesed pigem passiivsed annetajad. Charities Aid Foundationi iga-aastane “World Giving Index” andis mullu meile uuringus osaleva 145 riigi hulgas 92. koha – küsitlusele eelnenud kuu jooksul ütles end olevat heategevuseks annetanud 21% Eesti elanikest (see oli siiski edasiminek 2014. aastast, mil see näitaja oli 16%). Kõige “annetajamad” inimesed elavad Myanmaris (92%), Tais (87%) ja Maltal (78%). Lähiriikidest on meist eespool Rootsi (60%), Soome (39%) ja Läti (31%), tagapool aga Leedu (10%) ja Venemaa (9%), Euroopa Liidu liikmetest peale Leedu veel ainult Ungari ja Tšehhi (20%) ning Kreeka (7%).
Andmed on saadud Maksu- ja Tolliametist ning Charities Aid Foundationilt, neid töötles ja tõlgendas Urmo Kübar (EMSL).
