Uudised Eesti loomakaitsjad astuvad Norra huntide kaitseks välja
Uudised

Eesti loomakaitsjad astuvad Norra huntide kaitseks välja

laine uudised-laine
9. jaanuar 2019
Norra valitsus on määranud sellel talvel hukule terve hundikarja. Ja seda hundialal, mis on vaid 5% Norra territooriumist ning kus huntidel peaks olema tugevam õiguslik kaitse kui ülejäänud Norras. Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus ja nende Norra kolleegide hinnangul loob Norra valitsuse hiljutine otsus ohtliku pretsedendi – see on esimene kord pärast hundi tagasitulekut Norra loodusesse 1990-ndatel aastatel, kui huntidele lubatakse pidada jahti hundialal.
MTÜ Loomuse liikme ja Norra loomakaitseorganisatsiooni NOAH juristi Katrin Velsi sõnul põhjendab Norra valitsus otsust vajadusega “leevendada konflikti ühiskonnas”, mis valitsuse arvates kaalub üles seaduses sätestatud nõude hunti kaitsta. “Tegelikkuses on otsus poliitiliselt ajendatud – selle otsusega püüab valitsus tulla vastu nendele poliitilistele jõududele, kes soovivad hundiasurkonda Norras äärmiselt ohustatud tasemel hoida,” ütles Vels.
Hunt on Norras äärmiselt ohustatud liik ja kantud Punasesse Raamatusse. Norras leidub kuni 74 hunti, mis moodustab osa Skandinaavia hundiasurkonnast, mille suuruseks on hinnanguliselt 410 hunti. Täna on huntide küttimine Norras seadusega keelatud.
“Ökoloogide hinnangul on ka Eestis huntide olukord üsna halb. Seda peamiselt liigse jahisurve, suure häiringu ning elupaikade tükeldatuse tõttu,” sõnas MTÜ Loomuse liige ja keskkonnaeetik Mattias Turovski. “Hunt kui tippastmekiskja ja metsasanitar on metsakooslustele suure tasakaalustava jõuga, reguleerides tõhusalt väiksemate kiskjate ning saakloomade nagu metskitsed arvukust. Et hundid saaksid täita oma ökoloogilist rolli, peaks nende populatsioon olema tunduvalt suurem, kui need hinnanguliselt 100-200 võsavillemit, kes täna moodustavad Eesti hundiasurkonna.”
Turovski leiab, et Norra seisukord on Eesti omast tunduvalt hullem. “Eestist mitmeid kordi suurema pindalaga Norrasse on arusaamatu ja häbiväärse hävitamispoliitika tagajärjel alles jäänud vaid mõnikümmend hunti ja valitsuse hiljutise otsusega kütitakse praegu üks kolmandik nendest õnnetutest loomadest ära,” kommenteeris Turovski.
Loomade eestkoste organisatsioon Loomus kutsub üles toetama Norra loomakaitsjate üritust lõpetada hundi kui intelligentse, inimkartliku ja ökoloogiliselt väga väärtusliku suurkiskja arutu hävitamispoliitika.
AITA PÄÄSTA NORRA HUNDID! 
Palun kirjuta Norra parlamendile ja keskkonnaministrile ning avalda oma arvamust (vaata ka näidiskirja):
Keskkonnaminister: postmottak@kld.dep.no 
Parlament (Stortinget): postmottak@stortinget.no 
Dear Member of the Parliament (Stortinget)  / Dear Minister of the Environment,
 
I would like to express my disappointment and concern over the recent decision by the Norwegian government to kill the wolf pack Slettås in the wolf zone. 
 
The wolf zone in Norway is meant to give better protection to the wolf than in other areas of the country, considering also that wolves outside the wolf zone will, as a rule, be shot. Since the wolf is critically endangered in Norway and enjoys strict legal protection under the Bern Convention on the Conservation of European Wildlife and Natural Habitats, it is deeply disturbing that the government has prioritized other interests over the need to protect the wolf in its designated habitat. 
 
In light of the rapid decline of wild animal populations and their habitats in Europe and other parts of the world, one would think that Norway – a country with such beautiful nature – is at the forefront in taking care of its keystone species such as the wolf. Sadly, this is not the case.
 
In these challenging times, it is essential that countries focus on creating more acceptance for wild animals, including predators. Our own well-being depends on the integrity of ecosystems and concern for other non-human animals who have the right to exist in nature. I, therefore, ask the Norwegian parliament and the government to review their wolf policy in light of Norway’s responsibilities under the Bern Convention and take urgent steps to change the increasingly hostile course in their policies towards predator animals. 
 
 
Yours Sincerely,
(name and country)
Date: ………….
MTÜ Loomus tegeleb loomade huvide ja õiguste kaitsega ning loomade huvide esindamisega ühiskondlikes aruteludes. Loomus seisab eelkõige nende loomade eest, keda kasutatakse põllumajanduses, loomkatseteks, meelelahutustööstuses ja karusnahkade tootmiseks.
 
Lisateave:
Annika Lepp
Kommunikatsioonijuht
MTÜ Loomus
5516564